Öö helistas üksba pool üks öösi (no ei oska sõnakordust vältida) ja sosistas, et ma magatoa aknast välja vaataks - naabermaja lesbid kepivad!
Hui keppisid, niisama askeldasid pesuväel nagu korralikud naised muiste. See-eest nägin teise korra aknast paistvat ehitud kuuske ja jätkuvalt põlevat pühaohukolmnurka. Vot see pold erutav ega isegi rõve, vaid lihtsalt ulme.
Rõve on ok, a vat ulme mulle ei istu. No keda nad petavad?! Valetamine läheb kah ulme valdkonda; nagu Samost üksba ORis ütles: "See on nii loll jutt, et selle rääkija peab valetama, kuna keegi ei saa lihtsalt nii olla."
neljapäev, jaanuar 24, 2008
kolmapäev, jaanuar 23, 2008
asjadest, mida nähakse teatris
On nüüd arusaamatum fakt, et ma "Kommunisti surma" publikus Ülo Nugist kohtasin; see, et ta elus on; või hoopis see, et ta sealt eluga lahkus? Tegelt isegi koos Tiit Madega. Ansipit pold paraku. Võibolla seepärast, et Jõks oli.
pühapäev, detsember 16, 2007
autodest ja tuvidest
Käisin üle pikkade kuude autopesulas täna ja avastasin, et Jazz on Jazzkaare toetaja. Millegipärast üllatusin ja jäingi kahtlema, et vaid nime pärast, mitte juhtide/omanike armastusest või soovist oma kliente harida.
Panin igatahes ka omalt poolt aluse loodetavasti mõjukale sotsiaalsele muutusele ja jätsin sinna autojuhtidele viimase Sirbi. Las loevad, mida president lugemisest räägib. Ma oleks ka Süskindi jätnud, aga see ei saand mul ikka veel läbi ja pole minu omagi, kui mõtlema hakata.
Panin igatahes ka omalt poolt aluse loodetavasti mõjukale sotsiaalsele muutusele ja jätsin sinna autojuhtidele viimase Sirbi. Las loevad, mida president lugemisest räägib. Ma oleks ka Süskindi jätnud, aga see ei saand mul ikka veel läbi ja pole minu omagi, kui mõtlema hakata.
reede, detsember 14, 2007
01.01.2008
Tarbija24 on pidand vajalikuks märkida, et kasutatud kondoomid käivad olmeprügikonteinerisse aga minu arust võib nad puhtakspesemise (loputamise) järel panna vabalt pakendikonteinerisse. Väga perekesksed on ikka need näpunäited - ma arvan, et Tallinnas on paras hulk inimesi, kel tekib kasutatud kondoome kõvasti rohkem kui majoneesipurke või pesupulbripakendeid.
teisipäev, detsember 11, 2007
digest
- Kusagil ei õpi sa rohkem hindama lühikesi filme kui Pöffil töötades – nad on ka kergemad! Vähemalt on nüüd kõige lõppedes lootust unele.
- Eelm pühaba kirikus käies (family duties) – ma ei saa aru, kuidas nad seda teevad – tundsin ma end vähemalt 2x patusena. Üks tulenes vist nurjatutest mõtetest kellegi nägemisel ja igavusest fantaseerimisel; aga teine täiesti siiralt keset palveid, mille sisu üle natuke mõtisklema jäin. Jumal karistab mind lihtsalt juba sellega, et mu ellu tagasi tükib. A no leeripüha+1.advent olid ka natuke liig ühte omikupoolikusse.
- Kaks pühabat järjest olen mingi veidra skeemi tõttu veetnud niukses külmetushaiguses, et ca 24h käib üks bbq-orgia kurgu ja nina vahel. Hingamispäevaks on seda igatahes veidi irooniline kutsuda.
- Seoses festivaliga sain teisibaöösi kolleegi Kopli tahaotsa viia, kui järsku vilkurid jõulumeeleolu lõid. No muidugi olin ma kaine. Sain auto vaevaliselt Kaluri uulitsas ümber pöörata, kui uuesti pistik seina pandi. Vahepeal avastati, et mu autul puudub kehtiv ülevaatus alates 10/2004. Seletasin, mis ma seletasin, et 10/04 ma alles ostsin selle käula, aga avvuti võidab alati reaalsuse. Ma, loll, jäin ka uskuma nõdra milku juttu, et no üle kahe aasta ei saa keegi ülekat. Pärast kodus vaatsin, et 12 kuu jooksul pärast 36 kuu möödumist esmasest kasutuselevõtust, nii et 3/08 oli igati pädev passis. Võtsin siis järgmine päev kõik instantsid ette. ARKis kulus vaid kolm kõne ümbersuunamist, kui mingi leenotška ütles, et ta nüüd parandab ära selle. Jäin lootma, et mihkel-jeesti-juhan on ikka MEJ, mitte MJJ. Läksin siis kohe ka Erika kasarmusse protokolli klaarima, a nende e-Ment näitas seekord, nagu ma oleks samal päeval ülevaatuse teind, mis vaid hõrendas mu alibit. Jäin ootama konstaabel Fomtšenkovat vms. Oi jumalad, miuke ohtlik lend siis järgnes, aint Västrik puudus. Seekord olid mu numbrimärgi tähed margit-jeesti-juku, viimase nime ehk juku ütles tšikk kelmika altkulmupilguga minu poole, kuigi ma oleks valge tulbi generatsiooni esindajana ka mašade-jevgenidega leppind. Kümme minsa seletasin seekord talle, kuidas kõik oli. Siis ta üritas ise ARKi helistada ja lõpuks kellegi toru otsa saades läks veel 15 min, kuna kogu saaga arenes ju sama kuupäeva jooksul ja see ajas tal juhtme eriti kokku. Juurdlus lõppes tibi ahastavate küsimustega „Aga kas tal täna hommikul oli kehtiv ülevaatus? Aga keskööl? Aga kell 2:20?” Kirjutasin veel ühe versiooni vastulausest ja sain minema.
- Monsterit kasvatame. Vaatamata mu kannatlikele jõupingutele õpetada lapsele sõna ‚onu’ paistab tema esimene päris sõna olema ‚ahv’. Üksba õpetasime Ööga talle autoosade nimetusi, arutasime üldisi väljavaateid ja ma olin lõpuks veendunud, et ‚ema’ asemel ütleb korralikust monokroomist öölaps esimese asjana ikka ‚emo’.
- Eelm pühaba kirikus käies (family duties) – ma ei saa aru, kuidas nad seda teevad – tundsin ma end vähemalt 2x patusena. Üks tulenes vist nurjatutest mõtetest kellegi nägemisel ja igavusest fantaseerimisel; aga teine täiesti siiralt keset palveid, mille sisu üle natuke mõtisklema jäin. Jumal karistab mind lihtsalt juba sellega, et mu ellu tagasi tükib. A no leeripüha+1.advent olid ka natuke liig ühte omikupoolikusse.
- Kaks pühabat järjest olen mingi veidra skeemi tõttu veetnud niukses külmetushaiguses, et ca 24h käib üks bbq-orgia kurgu ja nina vahel. Hingamispäevaks on seda igatahes veidi irooniline kutsuda.
- Seoses festivaliga sain teisibaöösi kolleegi Kopli tahaotsa viia, kui järsku vilkurid jõulumeeleolu lõid. No muidugi olin ma kaine. Sain auto vaevaliselt Kaluri uulitsas ümber pöörata, kui uuesti pistik seina pandi. Vahepeal avastati, et mu autul puudub kehtiv ülevaatus alates 10/2004. Seletasin, mis ma seletasin, et 10/04 ma alles ostsin selle käula, aga avvuti võidab alati reaalsuse. Ma, loll, jäin ka uskuma nõdra milku juttu, et no üle kahe aasta ei saa keegi ülekat. Pärast kodus vaatsin, et 12 kuu jooksul pärast 36 kuu möödumist esmasest kasutuselevõtust, nii et 3/08 oli igati pädev passis. Võtsin siis järgmine päev kõik instantsid ette. ARKis kulus vaid kolm kõne ümbersuunamist, kui mingi leenotška ütles, et ta nüüd parandab ära selle. Jäin lootma, et mihkel-jeesti-juhan on ikka MEJ, mitte MJJ. Läksin siis kohe ka Erika kasarmusse protokolli klaarima, a nende e-Ment näitas seekord, nagu ma oleks samal päeval ülevaatuse teind, mis vaid hõrendas mu alibit. Jäin ootama konstaabel Fomtšenkovat vms. Oi jumalad, miuke ohtlik lend siis järgnes, aint Västrik puudus. Seekord olid mu numbrimärgi tähed margit-jeesti-juku, viimase nime ehk juku ütles tšikk kelmika altkulmupilguga minu poole, kuigi ma oleks valge tulbi generatsiooni esindajana ka mašade-jevgenidega leppind. Kümme minsa seletasin seekord talle, kuidas kõik oli. Siis ta üritas ise ARKi helistada ja lõpuks kellegi toru otsa saades läks veel 15 min, kuna kogu saaga arenes ju sama kuupäeva jooksul ja see ajas tal juhtme eriti kokku. Juurdlus lõppes tibi ahastavate küsimustega „Aga kas tal täna hommikul oli kehtiv ülevaatus? Aga keskööl? Aga kell 2:20?” Kirjutasin veel ühe versiooni vastulausest ja sain minema.
- Monsterit kasvatame. Vaatamata mu kannatlikele jõupingutele õpetada lapsele sõna ‚onu’ paistab tema esimene päris sõna olema ‚ahv’. Üksba õpetasime Ööga talle autoosade nimetusi, arutasime üldisi väljavaateid ja ma olin lõpuks veendunud, et ‚ema’ asemel ütleb korralikust monokroomist öölaps esimese asjana ikka ‚emo’.
esmaspäev, november 26, 2007
kodanikupäev
Ikka tõsise hirmuga läksin täna Ristiku põhikooli õpilastele kodanikuksolemisest rääkima. Niisama raske teema lihtsate sõnadega seletamiseks, ammugi siis 6-9. klassidele ning eriti sellele koolile. Julgust ei lisanud, et rahvusringhääling näitas eile, kuidas sealsamas ruumis ss-rivo ära suri ja see ss-mulatt, mistand oligi, üleni valges, klaverit mängis (kuigi teist, põrandavärviga üle võõbatud pilli).
Läks aga täitsa lobedalt, kuigi mul keelati igal juhul ropendamine ja kahemõtteliste naljade tegemine, mis ei jätnud mu repertuaarist just palju järele. Sammusin siis kiiruga trepist üles nagu Matvere eile ja kui aula ukse taga mingi tatt tähtsalt teatas, et sisse ei tohi minna, ütlesin talle ülbelt 'mine perse' ja trügisin mööda. Jumal kui piinlik mul oli, aga aktusel olin viisakas!
A muidu läks hästi. Üks potter teadis, misasi on aus kaup, teine oli UKi kirbuturul käinud ja kolmas küsis pärast mu pooletunnist ettekannet õhinal "öelge, kuidas ma kodanikuks saaksin?"
Kaasaja noorte kodanikujulguse illustreerimiseks siia lõpetuseks (juba netis leviv) väike mataülesannete valimik sama kooli üheksandikult:
Nimi:________
Hüüdmini:________
Gängi nimi:_____________
1. Siimul oli 0.5 kilo kokaiini. Kui ta müüb 80g sellest Matile 3 sotiga ja 90g Ollile 4 soti eest siis mis on ülejäänud kogu tänavahind mis talle kätte jäi?
2. Daniel "pimpib" 3 litsi. Kui iga litsi hind on 5 sotti sõidu eest siis mitu sõitu peab päevas iga l*** ära tegema et Daniel saaks oma igapäevase 5000 eeguse hero laksu kätte?
3. Trev sai röövmõrva eest 6 aastat, saagiks aga 350tuhhi mille asukohta ta ei avaldanud. Kui ta naine raiskab 33,1 tonni kuus siis kui palju pappi on alles kui Trev välja saab?
Boonuspunktid: Kui palju saab Trev juurde pärast oma naise mahalöömist?
4. Leo varastab Joonase rula ja põgeneb Joonase eest ära 50 Km/h.
Joonas laeb seejärel oma väikest 9mm'st sõpra. Kui relva laadimine võtab 20 sekki, siis kui kaugele jõuab Leo põgeneda enne kui ta vagaseks tehakse?
HEAD LAHENDAMIST!
Läks aga täitsa lobedalt, kuigi mul keelati igal juhul ropendamine ja kahemõtteliste naljade tegemine, mis ei jätnud mu repertuaarist just palju järele. Sammusin siis kiiruga trepist üles nagu Matvere eile ja kui aula ukse taga mingi tatt tähtsalt teatas, et sisse ei tohi minna, ütlesin talle ülbelt 'mine perse' ja trügisin mööda. Jumal kui piinlik mul oli, aga aktusel olin viisakas!
A muidu läks hästi. Üks potter teadis, misasi on aus kaup, teine oli UKi kirbuturul käinud ja kolmas küsis pärast mu pooletunnist ettekannet õhinal "öelge, kuidas ma kodanikuks saaksin?"
Kaasaja noorte kodanikujulguse illustreerimiseks siia lõpetuseks (juba netis leviv) väike mataülesannete valimik sama kooli üheksandikult:
Nimi:________
Hüüdmini:________
Gängi nimi:_____________
1. Siimul oli 0.5 kilo kokaiini. Kui ta müüb 80g sellest Matile 3 sotiga ja 90g Ollile 4 soti eest siis mis on ülejäänud kogu tänavahind mis talle kätte jäi?
2. Daniel "pimpib" 3 litsi. Kui iga litsi hind on 5 sotti sõidu eest siis mitu sõitu peab päevas iga l*** ära tegema et Daniel saaks oma igapäevase 5000 eeguse hero laksu kätte?
3. Trev sai röövmõrva eest 6 aastat, saagiks aga 350tuhhi mille asukohta ta ei avaldanud. Kui ta naine raiskab 33,1 tonni kuus siis kui palju pappi on alles kui Trev välja saab?
Boonuspunktid: Kui palju saab Trev juurde pärast oma naise mahalöömist?
4. Leo varastab Joonase rula ja põgeneb Joonase eest ära 50 Km/h.
Joonas laeb seejärel oma väikest 9mm'st sõpra. Kui relva laadimine võtab 20 sekki, siis kui kaugele jõuab Leo põgeneda enne kui ta vagaseks tehakse?
HEAD LAHENDAMIST!
kolmapäev, november 14, 2007
kolõvan
Muidu sa ju tead, et raske aeg läheb varsti üle, aga lisaks muule stressile urgitseb praegu veel teadmine, et peame taas kontoriga kolima. Situ24 on ju nii tõhus dementor, et piltidegi vaatamisest hakkab halb, mõeldes, et ma peaks pärast aastaid vanalinnas järsku kusagil ajakirjandusmajas või Narva maanteel töötama hakkama.
Eile mõtlesin Toompeal ühte imekena pinda vaadates, et ah, ei maksa snoobitseda (kuigi me oleme pigem hubasuse peal väljas ja vanalinnas on tegelt väga ebamugav tänapäeval), võib ju ka mujal olla a kui täna tööle stepates nägin Kuuskemaa Jürkat Koorti kitse juures Depeche Mode'i saatel mõtlikult suitsu kimumas ja üles Toompeale vahtimas, sain aru, et see on ikka õige koht, rääkigu see vuntsidega naine, mistand oligi, Tiina Mägi, mis ta tahab.
Eile mõtlesin Toompeal ühte imekena pinda vaadates, et ah, ei maksa snoobitseda (kuigi me oleme pigem hubasuse peal väljas ja vanalinnas on tegelt väga ebamugav tänapäeval), võib ju ka mujal olla a kui täna tööle stepates nägin Kuuskemaa Jürkat Koorti kitse juures Depeche Mode'i saatel mõtlikult suitsu kimumas ja üles Toompeale vahtimas, sain aru, et see on ikka õige koht, rääkigu see vuntsidega naine, mistand oligi, Tiina Mägi, mis ta tahab.
teisipäev, november 13, 2007
23 F
Ma ütleks, et "Vaikne muusika" on nihukse taseme elamus, et seda suudabki Eestis pakkuda ainult Draamateater. Tekst tegi poole tööst muidugi kah, aga pärast "Kopenhaagenit" ei mäletagi ma midagi sellist.
Selles osas ma küll nii kindel veel pole, kuivõrd oli vaja pooleteisetunnisest etendusest panna tugev kolmandik alguses Mozartit esitavale keelpillikvartetile, aga hulga Noreni teiste tööde kõrval on VM ikka täielik lühivorm.
Teine tänase päeva segadus on kah siiani küsimuse vormis: kuidas saab mälestusmärki mälestada? Mõtlen seda reaalipoissi, kelle juures täna koogutati. Meenub mäng lapsepõlves ema.. er.. tualettlauaga, kus peegli kitsamat osa sai nagu ust hinge peal liigutada ja kui see hästi väikse nurga alla suure peegli vastu keerata, tekkis lõpmatu hulk peegeldusi. Milleks?
Selles osas ma küll nii kindel veel pole, kuivõrd oli vaja pooleteisetunnisest etendusest panna tugev kolmandik alguses Mozartit esitavale keelpillikvartetile, aga hulga Noreni teiste tööde kõrval on VM ikka täielik lühivorm.
Teine tänase päeva segadus on kah siiani küsimuse vormis: kuidas saab mälestusmärki mälestada? Mõtlen seda reaalipoissi, kelle juures täna koogutati. Meenub mäng lapsepõlves ema.. er.. tualettlauaga, kus peegli kitsamat osa sai nagu ust hinge peal liigutada ja kui see hästi väikse nurga alla suure peegli vastu keerata, tekkis lõpmatu hulk peegeldusi. Milleks?
esmaspäev, november 05, 2007
jälle välismaal!
Ma vist saan aru, miks mu vanemad enam-vähem igal aastal Egiptuses käivad - mul on nüüd Tartuga natuke samamoodi.
Alustame sellest, et töönädal lõppes nii, et suutmata otsustada (taas), kas tappa ennast või kõik teised, jäin reede õhtal pool kümme magama ja ärkasin ca 14h pärast. Kvartali keskmine uneaeg kahekordistus julgelt. Raske südamega istusin naise juhitud autosse, mõeldes, mis töö jääb kõik tegemata, kui palju pesu pesemata, aga plaan oli Pannil juba päeva-paar paigas ja põgeneda ei saand.
Teel arutasime, et kuni me suudame veel suht spontaanselt nädalavahetusel Tartusse lihtsalt jooma minna, ei ole me veel vanad! Soovmõtlemine või soovimatus mõelda, aga vist üle aastate võtsime selle lõpuks ette.
Maailma ilgemais ilmas laubaõhtal Tartusse jõudmine hilines tunni, aga laud vastavatud Volgas ootas. Suaree oli peen, ent igavavõitu. Koksid suudlevates tudengites oli juba elavam (sealgi elav žääzz), veendusime, et Taverna on alles, paar tundi pidasime vastu ka lärmakal breketikandjate amelemisfestivalil Illukas - R2 peo nime all, kus pold sisuliselt ÜHTEGI tuttavat, aga õnneks laekus heas vormis P-karu, saime tasuta kõik sisse ning Mart mängis meile bailandot kahekümneviieka eest.
Pudelile veinile, paarile vabale kuubale ning ohtratele mohhiitodele vaatamata oli omikul oma Turu uulitsa urkas ärgates nii hea, et skippisime Aura, läksime klassikalist rada pidi Vildesse (ootamatult halb) kohvile, tutvusime raamatukogu ees torude-led'i värviinstallatsiooniga (paraku ka Tartus) ning vurasime Viljandisse ainsa jõukohase žanrina naivismi nautima.
Kondas võttis oma inimtühja sülega meid avali vastu, aint Armeenia joint oli pühabal kinni. Jäime tuntud kvaliteedis Norra köögi juurde (kabanoss&co), teel tagasi pommisime mu vanematekoju sisse rünnates veel natuke kooki kah. Selgus, et mu visiit oli tänavu teine, nagu märkis täpse arvepidamisega moor, kuigi vaidlusaluseks jäigi kord, kui ma suvel tuppa ei astunud, kuna nad olid kõik õues - kas see ikka tuleb arvesse. Ema meelest ei tule!
A muidu - päike paistis, mina ei pidand roolis olema, kõikjal oli lumi, natuke isegi veel värve looduses (eriti enne Raplat, kusse rekka kraavis püsti oli) raadiost ei tulnud jõululaule (no Talinasse sisse sõites üks oli, aga seal pold enam lund) ja ma ei osanuks kvaliteetsemat vahetust kahele (vedela) sitanädalale välja mõeldagi ja kirunuks ikka kõvasti, jäädes mingi krdi töö ettekäändega linna. Tänaseni pole Tartus tehtud ostud ka veel krediitkaardiarvele jõudnud, nii et täielik välismaa, aint roaming puudub.
Aitäh, Tartu (kuigi me ei suuda su meeri nime meenutada).
Alustame sellest, et töönädal lõppes nii, et suutmata otsustada (taas), kas tappa ennast või kõik teised, jäin reede õhtal pool kümme magama ja ärkasin ca 14h pärast. Kvartali keskmine uneaeg kahekordistus julgelt. Raske südamega istusin naise juhitud autosse, mõeldes, mis töö jääb kõik tegemata, kui palju pesu pesemata, aga plaan oli Pannil juba päeva-paar paigas ja põgeneda ei saand.
Teel arutasime, et kuni me suudame veel suht spontaanselt nädalavahetusel Tartusse lihtsalt jooma minna, ei ole me veel vanad! Soovmõtlemine või soovimatus mõelda, aga vist üle aastate võtsime selle lõpuks ette.
Maailma ilgemais ilmas laubaõhtal Tartusse jõudmine hilines tunni, aga laud vastavatud Volgas ootas. Suaree oli peen, ent igavavõitu. Koksid suudlevates tudengites oli juba elavam (sealgi elav žääzz), veendusime, et Taverna on alles, paar tundi pidasime vastu ka lärmakal breketikandjate amelemisfestivalil Illukas - R2 peo nime all, kus pold sisuliselt ÜHTEGI tuttavat, aga õnneks laekus heas vormis P-karu, saime tasuta kõik sisse ning Mart mängis meile bailandot kahekümneviieka eest.
Pudelile veinile, paarile vabale kuubale ning ohtratele mohhiitodele vaatamata oli omikul oma Turu uulitsa urkas ärgates nii hea, et skippisime Aura, läksime klassikalist rada pidi Vildesse (ootamatult halb) kohvile, tutvusime raamatukogu ees torude-led'i värviinstallatsiooniga (paraku ka Tartus) ning vurasime Viljandisse ainsa jõukohase žanrina naivismi nautima.
Kondas võttis oma inimtühja sülega meid avali vastu, aint Armeenia joint oli pühabal kinni. Jäime tuntud kvaliteedis Norra köögi juurde (kabanoss&co), teel tagasi pommisime mu vanematekoju sisse rünnates veel natuke kooki kah. Selgus, et mu visiit oli tänavu teine, nagu märkis täpse arvepidamisega moor, kuigi vaidlusaluseks jäigi kord, kui ma suvel tuppa ei astunud, kuna nad olid kõik õues - kas see ikka tuleb arvesse. Ema meelest ei tule!
A muidu - päike paistis, mina ei pidand roolis olema, kõikjal oli lumi, natuke isegi veel värve looduses (eriti enne Raplat, kusse rekka kraavis püsti oli) raadiost ei tulnud jõululaule (no Talinasse sisse sõites üks oli, aga seal pold enam lund) ja ma ei osanuks kvaliteetsemat vahetust kahele (vedela) sitanädalale välja mõeldagi ja kirunuks ikka kõvasti, jäädes mingi krdi töö ettekäändega linna. Tänaseni pole Tartus tehtud ostud ka veel krediitkaardiarvele jõudnud, nii et täielik välismaa, aint roaming puudub.
Aitäh, Tartu (kuigi me ei suuda su meeri nime meenutada).
esmaspäev, oktoober 15, 2007
bad, bad server
Jumalad kui õudne see uus Orkut on oma rubriigiga 'updates from your friends', sest praegu nägin ühe taga teadet: Updated his relationship status to single. Ootan põnevusega mõne juures nüüd lauset 'has just come out' vms.
Kõikvõimas suhete looja ning lõhkuja on see süsteem ikka küll: umbes poole vähem juubeliõnnitlusi sain seekord ja sinna crapbooki aint kaks, kuhu mullu tuli kümme.
'No donut for you' asemel on nüüd ka 'no brownie points...'. Mis kuradi sitatükid need on üldse? Ma olen siin Eestis ikka viinerites ja vimplites arveldanud lisaks karmale.
Kõikvõimas suhete looja ning lõhkuja on see süsteem ikka küll: umbes poole vähem juubeliõnnitlusi sain seekord ja sinna crapbooki aint kaks, kuhu mullu tuli kümme.
'No donut for you' asemel on nüüd ka 'no brownie points...'. Mis kuradi sitatükid need on üldse? Ma olen siin Eestis ikka viinerites ja vimplites arveldanud lisaks karmale.
Tellimine:
Postitused (Atom)