go narratiiv

Aa, minge Pinki vaatama! Jajah, vaatama, teatrisse. Jah, eks peab siis minema. Minge siis nüüd. Ei? Jah!

Ma pean tunnistama, et käisin 20. sünnipäeva tähistavas Eesti esimeses vabateatris VAT ise alles 1x elus (eelmisel päeval toimunud Euroopa teatrikohviku lugemised ei tule vist arvesse). Kuidagi piinlik. A ma käisin 1x elus tänavu ka Krahlis alles. Ja mõned inisevad, et ma olen niii kultuurne, kuna käin mitu korda kuus teatris. No mitte niii väga, järelikult, lisaks Krahl (Kajakas) isegi ei meeldind niiväga mulle.

O Táxi

Ma saan veel aru parasjagu käivast annaalsest filmifestivalist Queer Lisboa 2007, aga Festival TAXI pani ikka natuke sügama siit-sealt. Samas Gulbenkiani Fondi palees, kus mina natuke igavikulisematel teemadel jauran, on selle raames meiega samal ajal rahvusvaheline kollokvium „O taxi, solucao de futuro na mobilidade urbana” (konkse ei viitsi otsida tähtedele).

Töötasin nende pordukeelse programmi vaevaliselt läbi ja siis leidsin bukleti lõpust muidugi ingliskeelse – igatahes ma pole unes ega pilveski arvand, et taksodel on nii suur roll ühiskonnas täita ja nende teaduskonverentsil on ikka üle maailma igast taksouuringuid ja -väljakutseid, arutelusid linnakeskkonnast ja sotsiaalsetest suhtest kuni taksopeatuste kujunduseni. Ootan, millal saalide seltskonnad sassi lähevad ja kas keegi aru ka saab sellest. Muidu loodan de Nirot näha.

materjalivoo analüüs

Tööl ükspäev püstitus küsimus, et kui mehe jalanumber viitab teadagi mille suurusele, siis kuidas tõlgendada ökoloogilise jalajälje suurust ja kas see laieneb riigi puhul kogu rahvale ning kui seda vähendada, kas siis...?

yule

Tuligi ära esimene tänavune maining, seekord juba septembris ja eriti ogaralt (raamatud siin):

Jõulud on varsti tulemas ja miks mitte kinkida oma sõpradele-lähedastele sellel aasta Jõulukingiks ka raamat! Mul on veel 2007.a. lõpuni AS Kupar pankrotipesas hulgaliselt raamatuid müügis. Võib-olla, et on ka midagi Teile huvipakkuvat. Raamatute nimekiri on käesoleva meili attachis.

Raamatute tellimine käib nii, et tellimusi võtan vastu meili teel (lyy.myyrsoo@mail.ee). Siis täidan tellimuse. Osa raamatuid on mul siin Tallinnas büroos (Väike-Ameerika 8-203), osa Põltsamaal laos. Kui Tallinnast raamatud otsa lõpevad, toon neid Põltsamaalt juurde. Seetõttu võib tellimuse täitmine vahel veidi aega võtta. Kui tellimus komplekteeritud, annan tellijale teada ja palun raamatutele järele tulla. Maksmisel on võimalikud kõik variandid, vajadusel väljastan ka arve. Makseterminali mul ei ole.

Kui Teie tuttavate hulgas on inimesi, kes peavad sellisest pakkumisest lugu, oleksin väga tänulik, kui saadaksite meili edasi.

Ette tänades,
Ly Müürsoo
AS Kupar (pankrotis) pankrotihaldur
5097383
6481156

millal saurused välja sulasid?

Ma saan aru, et enamik säilivusaja ületanud produkte lööb põhja alt, teised teevad lõbusaks, mõni ehk tapabki, aga mis juhtub, kui tarbida out of date jääd? Leidsin kuubikupaki pealt nimelt kuupäeva. Tundus ca aasta kanti olema muidu.

Tänased ebameeldivusminutid seostusid ka saurustega. Ma olen kogu talinas elatud 7-8 aasta jooksul käinud passipilte tegemas seal Pronksi nurga peal (isegi rubla-aja-lõpus Ameerikas käinud moori diapositiive sai seal juba tollal ilmutada!), kus imeline proua ajas mind alati vägisi naerma, et pildid lõbusamad tuleks. Nüüd on Eesti kapitalismi nurgakivi asemel aga Imeliku Mööbli Pood ja proovisin siis töökohajärgses Fotoluksis IDkaardi tarvis (vana kiip läks rooste) uut teha. Trikk oli veel leida stuudio (ateljee?), mis pildi papri asemel meili peale paneks, kuna elektrooniliselt avaldust saates ei tohi foto skännitud olla miskipärast.

Pidin natuke ootama, lugesin seinalt erinevate riikide nägemusi õige passipildi ja terroristi pildi erinevustest, harjutasin siis vargsi peegli ees oma fake-happy-face'i, kuna true on ju ugri-mugri-morn-ent-sisimas-õnnelik-mõnikord-vist. Kevadel Austrias kutsus üks tüüp mind järjekindlalt happy'ks, kui ma olin tema murelikkuse peale enda murelikust ilmest lausunud klassikalise "this IS my happy face".

Igatahes. Muidu tore kaameratšikk moondus pärast esimest klõpsu dementoriks, andes mõista, et ilusamadki inimesed on naeratavate piltidega KMAst tagasi saadetud. Ma ei suutnud taas kord Eesti morbiidsust esmalt üldsegi uskuda ja see ajas veel rohkem naerma. Tibi lubas, et võib olla "lahke näoga", aga hambaid ei tohi paista. Vot vahepealset varianti mul standardvarustuses vist pole, nii et ma jäin nihukse virila pardi näoga järgmiseks kümneks aastaks. Vähemasti ei tekita mu 2002. aasta vallatu kahupea enam piiriametnikes muigeid - nüüd on aus you get what you see, mitte ennnast ja teisi pettev you see what he dreams of...

Teine hädafaktor ilme valimisel oli järjekorras oodanud taat, kes oma masajale kehaehitusele vaatamata oli gravitatsiooniga suhteliselt pahuksis, aga õllepudelit ta käest ei lasknud. Maksmist oodates kuulsin, kuidas kaameranaine viiendat korda ja puhtas lootusetus kõneviisis oigas "äkki saaks ikka lõua natukenegi kõrgemale". No ei tõusnud härral enam miski peale parema käe. Meie kõigi saatus.

mental or just curious?

Tänase päeva ainus tõhus osa oli see, et ma nägin lihtsalt nii kuradi hea välja, et isegi vaatamata vanalinna läbimisele suurtel kiirustel pööras lausa hulk üsna sirgelt liikunud mehi ilmselt vastassuunda, tundlikumatest ühiskonnagruppidest rääkimata. Okei-okei, no vähemalt ootamatut konfjuušnit võis noaga lõigata. Aga see oli ka kõik. Vähemalt ei ajanud ma oma heledatele riietele midagi peale (v.a kolme kantsleriproua nina all mu poolt ümber löödud veetops väga tõsisel koosolekul, mis ei läinud põrandale sorisemise kõrval vähem piinlikumaks, kui üks asekantsler abivalmilt peldikusse lapi järele kablutas. Mina üritasin samal ajal pingsalt laestukke jõllitades muljet jätta, et selle fresko korraldas kõrvalistuv vanahärra).

Päeva innovatsiooniauhinna saab seekord EAS ise oma uudisega, et nüüd on ka kolmandasse sektorisse jõudnud termin "mentii". Pigem siis juba mentor ja mental. Või on neilgi vahet alati? Guugel teab, et ka vorm "mentee" on eesti keeles kasutusel. Inglises nagu oleks mentoree või protege pigem ju. Mentor ja protees? Mentor ja rantjee?

Taas meenus, et vist 6-7 aasta eest oli Sopranodes üks lühike a siiani sümptomaatilisena mällu jäänud stseen, kus onu Junorit külastas USMSi föderaalmarssal McLuhan ja kurjamid ei saanud suvalise haiglaõe sõnamängust mitte mozzarellatki aru, kui too nentis, et tüüp on ju seega Marshal McLuhan! Igatahes edaspidi kui ma ütlen mente et manu, siis ma mõtlen sellega "kõik mandub". Mis teeb minustki.. manduii?

kiire nagu pedofiilil esimesel koolipäeval

Aknast on pool päeva jälle mingi prõmmimine kostnud. Kolleegid pakkusid, et kooliaasta avalöök ja selgus, et ongi. Siis jäime kuulatama, et järjest tulid lood "Mis värvi on armastus?" ning "Can you feel the love tonight". No ja õhtal on veel Snelli tiigi juures öökino. See on ikka teine sünnipäev aastas igale perverdile!

PS Tallinna teine täna raadios jauratud projekt "Pargi ja sõida" kõlab samuti äärmiselt mugava ja mis peamine - keskkonnasäästliku kommiprojektina, aga siin ma pean veel veidi andmeid koguma, kuni midagi väita julgen...

vaimukangelased

Igatsesin ikka kõvasti tänast päeva. Mitte millenniumilaste esimese koolipäeva või ummikute, aga ikka Terevisiooni pärast! Isegi Rakvere-vanaisa oli suvel väga stööritud selle puudumisest (tema avastas küll enda jaoks kaabelvõrgust alternatiivi - Al Jazeera...).

Ma ju teadsin, et terkus on palju uuendusi, aga nüüd on kohe kõik eriti valesti: Made Tiit rääkis stuudios välispoliitikast, Maarja-Liis ja Iff laulsid kaelakeehäält, nüüd tuli Termika juulikuulume uus versioon ning ajalehes surusid ühel pildil veel Reagan ja Gorba kah kätt kõige tipuks. Kes seda kõike nüüd tagasi tahtis??

Ma paraku magasin kui Ansipi intekas oli, äkki sealt selgus, et valitsus otsustas kella seekord ja juba septembris tagasi keerata 10 aastat või nii. Ei imestaks, kui see Tartu alkeemik üritabki nii pidevat majanduskasvu garanteerida.

PS Nick Parki eest siiski braavo! (mitte ansipile)