Mis pagana sotsiaalsesse eksperimenti või olympicu IPOsse mind nüüd jälle tõmmati? Steppasime uniselt mutiga kaaveplaasa taga öösel, kusagil nelja aeg vist. Veeloikudel peegeldus täiskuu, nende vahel sillerdas mitmeid sama suuri okselaike, mille kõrval jõi kolm siledat karurahvuslast viisakalt topsidest viina, toiduplatsi juures oli nisuke järjekord nigu vene aja lõpus rohelise seebi peale, Woodstock oli eriti suitsune ja mina kaine nagu ziliuks.
Kui siis reipal sammul astub meile ligi üks lühikeste juuste ja tšekisti mantliga tibi, sabas kilekotiga karvik. Teatas, et neil juhtus selline õnnetus, et võitsivad kasiinos väga palju raha ja tahaks selle nüüd laiali jagata. Kui mul praegu 500 krooni laua peal poleks, arvanuks, et tegu on mingi linnalegendi või järjekordse mobuutu järeltulijaga, kes tahab mulle kiiresti 30 miljonit dollarit üle kanda. Aga raha tundub ehe. Neerud on mul ka alles. Eelmine kord Woodstockis juhtus kusjuures üsna sarnane lugu viiesajastega.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar