Nurme vidjoplaneedil poldki eile chattivat tüdinud alakat, vaid ootamatult vanainimene, kes klugistas meie jutule vahepeal riiulite vahelt reageerida ja jagas väga amüsantseid näpunäiteid, nt et Volver ei ole mingi taustafilm, mille peale me tõotasime kuulekalt vaikuses vaadata ja tappa, kes iitsatavad. Mingi teise meie võetu kohta ütles, et no seda võib üldse silmanurgast jälgida vaid. L praalis, et 6h pärast tuleme ja toome tagasi, mutt läks väga rõõmsaks, sest tal olla niii igav. Vatras midagi veel ülemisest riiulist, kust ta kassettideni ei küüni, millest ma aru ei saanud, aga lisasin igaks juhuks, et me ei luba midagi täna naasmise osas (ikkagi 200 meetrit minna ja L keeldub jalgsi käimast). Seepeale palus tädi nii armsalt, et no tulge homme siis varem vähemasti, et tal seltsi oleks... Nagu sotsiaalmajas oleks käinud.
Samas easegmendis ja aju seniavastamata pesas pühad jätkusid - kui täna oma koju jõudsin ja nats kraamisin, küsis majahoidja, nähes mind suure prügikotiga vanapaberit välja viimas, kas ma kolin ära. Esiteks ehmusin ma kõhust lahti, sest ta hiilis selja tagant ligi. Siis kaalusin nii lolli küsimuse peale mingit teravat torget hobuste-tõldade ning laipade-prügikottide kooskäimise teemal, aga jäin versiooni juurde "ei ole kuulnud küll, ma nagu koristan". Mutt kohmas "väga hea" ja kadus. Tundub, nagu kellelgi oleks mingi plaan. Eks mu esimene kaheaastane ametiaeg majavalitsejana saab aprillis ka läbi tegelikult...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar