Tartu ning džonnideppiga meenus üks suvine EPLi kutsevalikuartikkel, kus oli kreizapetsi kommentaar pealkirjaga "Kes ei tahaks olla Sõõrumaa?". Ma jäin juba siis mõtlema, kes ja millal sellenimelise pubi ära teeb. Kruuda, kle?
Selle Peetriga jäi eile mainimata veel üks päeva sulneim seik: Triibus trehvatud Petsa oli eelmisel päeval Poolas käind ja kinkis mulle minimalistliku sinikollase kirjaga lehmakommi "Sopot"! Ma ei raatsi vist kunagi seda ära süüa või taasalustan oma 25 aasta eest peetud kommipaberikogu. Hakkan Jaak Joala ja Anne Veskiga vahetama.
Igal juhul on see üks neetud aja-aasta ja mitte vaid seepärast, et mul keerab kohe endal uus aastakümme ette - ma vist ei põe seda, aga kustutasin (ebaterve ehk siis igasuguse) tähelepanu vältimiseks ikkagi oma sünnipäeva nii Orkutist kui Skype'st (ega see ometi ei hääldu samamoodi nagu Skytte?). Tartu kodus sai nt allüürnikust tohtriärrale meenutatud koha ajalugu, mis peamiselt hargneb võtmes, et täpselt 10 aasta eest sai U-saniga korter üüritud, mille omaniku vedru varsti järele andis ja korter on siiani minu skvottida (pleissil on Orkutis isegi oma kommuun!)
No ja osaliselt iseenesest, a osaliselt teadlikult on mul tänavu tekkinud päris mitu keskmiselt min 7 aastat nooremat sidusrühma ja ma ei saa isegi aru, kas mu trigger on igatsus, kadedus, masohhism või lihtsalt porno.
Selgus, et enne Viljandit ei ole muide ühtegi Tallinna-viita, vaid ainult kirjad "Riigipiir", nii et tunnipikkusele improviseeritud arenguvestluse-telefonikõnele keskendumise käigus Valga-Viljandi trassil lootusetult kruusateedele (ma olen nüüd Kärstnas ja Poris ja veel paaril kaardil kajastamata rein-raielangil käinud!) eksimise järel sain Mäost lõpuks kaks hääletajat. Põhitüüp osutus mu enda lõpetatud osakonna rebaseks, kes seni küll geoloogiat tudeerind, nii et päris nolk ei old, aga kuu ajaga ei olnd ta veel ühegi õppejõu nimesid meelde suutnud jätta, nii et mul pold midagi tarka temaga jagada ja ta küsis vaid, kas sealsest haridusest mingit kasu ka on. Mõtlesin Arduni ja soovitasin nii oskuste kui õppejõu (no ikka P-karu) tõttu eelkõige eesti keelt ja stilistikat ja lõpuks rääkisime tüübiga ikka aint joomisest. Viin ongi integratsioon äkki? Savisaar pole vist seda veel ära lülitanud.
Seega ei näinud ma selles kutis ka potentsiaalset värvatavat hetkel, aga kui ta naeratas, oli ta väga armas (I. Bunin, "Tobuke").
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar