Merle Palmiste sitt

Platzi peldikus oli täna võõras paberihoidja, roosade kirjadega rullid ning eksklusiivne tünn Lambi Limited Collection kirjadega. Lambi on selle lamba nimi vist.

Väljudes nägin aga uksel roosat Merle Palmiste unistust. Aitab keegi ehk mõista, kas jutt käib sitalkäimisest? Maitse, värv ja lõhn nagu viitaks sellele.

Sitalkäik kui muinasjutt? Muinasjutuline sitalkäik? Elu sitalkäik? Sitt armastus? Armas sitt? Limited sitt?

Ei, nilbeks läheb. Ma ei taju ilmselgelt midagi allegooriatest, elust ega armastusest. Aga sitt, sind ma tunnen ja see sa oled, kuigi roosa!

tln-tra-tln

Külastasin jälle vanemaid. Selgus, et eelm nd putitatud avvutist ei saand elu-looma ja pidin uue ostma ning täna kohale viima. Muuhulgas selgus:

- et õhtusöögiks oli piima-makaronisupp. Olin õnnelik, polnud seda üle 10 aasta saanud ja vist moorgi mitte, aga jõulu detoxiks oli kõigil tarvis. Sisse käib tavaliselt vähemalt suhkur, paremal juhul kaneel (vene-ajal saime usa-onult, täna, kuna pole ju enam nii defka, mai hakand lisamagi). Ja kõrvale kiluvõiku! Maitses täpselt samamoodi nagu 15-20 a tagasi, nagu ka mu üle-pika-aja-kodused-jõulutoidud neljabal: kardul, kapsas, vorst, liha, kihiline magustoit, heeringas-kasukas jne. Totaalne dežavüü.

- et isa käis oma emal ehk fanamal hooldekodus külas ja Aurelia oli saba and. Keegi ei tea, kes on Aurelia ja nüüd ei saa ka enam vist. Ju oli fanama room-mate, a ega fanama tea ise ka ammu enam, kes keegi on.

- et moor ei saand seekord ühelt sugulaselt jõulukaarti. Arvab, et on surnud, muud varianti ju pole. Aga kes ta on ja kuidas sugulane, pole mooril aimugi. Kaardi mittesaamine nörritas sellegipoolest.

- et vähemalt 7 maanteepäkapikku välgutas mulle punast. Järelikult töötavad. Peaksin oma spido-valgustuse laskma korda teha.

jõulu-keel

Muud väiksed pere-elamused twitteris, aga moor suutis viimase painajana enne magamaminekut visata õhku keeleküsimuse: kas on tere hommikust või tere hommikut.

Läksime selle peale vennaga suitsu tegema ja saime juhtme nii kokku, et talle tundus, nagu oleks piipu teinud – kumbki ei mäletanud, millest jutt algas, aga tunne oli, et ütlesime midagi tarka mõlemad.

Nõnda.

Keelenorm ütleb, et hommikust. Nagu ka tere õhtust. Ja ma ei suutnud emale seletada, miks öeldakse nii, ja samas head õhtut. Või miks head päeva ainsuse osastavas, või häid jõule mitmuse osastavas. Ehk miks protsessi alguses on seestütlev, aga lõpus või ajatult osastav? Kui on nii ikka.

Tere millest, mitte tere mida. Aga head mida, mitte head millest. Palju õnne sünnipäevast oleks ju ka loogiline. Kust persest see õnn siis ikka tuleb muidu kui mitte tänasest, ideaalis. Või on nii, et et ühekordne suvasoov (tere) tuleb sellest ajahetkest ega saakski muud tähendada, aga head midagi on pikemaks ajaks? Või saan ma valesti aru, mida tähendab üldse "tere"?

Head jõulust? Ei, siiski head mida, mitte head milleks või head millest. Head õhtuks; head õhtust? Öeldakse ju tegelt ka hääd õhtast, a seegi on ju vist kõnekeeles.

Ja miks häid pühi, mitte head püha; aga head uut aastat? Miks üht püha on mitu? Sest läbu käib mitu päeva? Uut aastat võib ka tähistada päris mitu päeva, ma juba tean; kui ka uid aastaid on vaid üks päev. Ok-ok, uusi aastaid.

Mine lolliks.

Mine lollist?

Magama.

kurjus on ilmas, headus on ilmas ...

V-samba autorid tegid terkus piparkooke täna. Malbed inimesed, toredad, tagasihoidlikud, kindlasti oskavad joonistada, räägivad kenasti ühiskonnast ja kodanikualgatusest, vastutustundliku moega, kammitud, viisakate kamsikutega jne.

Aga kusagil tunned sa ikkagi, et kõik see kepp pole poliitikute deela, vaid just need poisid on sellised ... Hanekese valge-lindi-lapsed, kärbeste jumalad, maisi lapsed, herilase vabrikandid ... jätka loetelu ... ehk loonud oma illikukunduse varjus jõhkra monsteri.

Ainult Raivo Puusepal võib sama raske olla arhitektidest. Aga see on paraku nagu pedofiilidega – ega nad ise sageli aru saa, et midagi valesti teevad.

Minu esimene kord R.S-st kirjutada?

Igatahes. Eile kohtasin tõelist professionaali - lühemat, vilgast, teednäitavalt põlevate silmadega noort kutti, ilmselt venkut, kes suutis ühes peatuses kõigest paarikümne sekundi jooksul:

1. nii hoida silmi kompostril, et inimesed ikka pileti õigesse kohta õigetpidi sisestaks, olles kohe valmis appi sööstma;

2. kui ka samal ajal ühe mööda vahekäiku tahapoole tippinud tibi vaimusilmas läbi tõmmata.

Ma tõesti ei tea, mille all see tüüp oli – kahtlustan jätkuvalt ülimat professionaalsust – aga ma ei ole nii elusat pilku ikka ammu näinud. Päriselt tundsin, et olen kellelegi keset seksi peale sattunud. Mitte lihtsalt ühele tiirakotile, keda on ühistransport ju täis, aga millelegi ... tõelisele.

Oli see nüüd päris (armastus?), või räägib mus harilik jõuluüksildus (solitudo nativitatis vulgaris)?

ütle, et me EI joo NII palju

M-L: kui veider see täpselt on, kui sa ootad tükk aega lifti ja kui see lõpuks saabub väljub sealt ainult üks valge puudel...

Lauri: mitu veini täna juba?

M-L: ei ühtegi, aga tulin küll varem koju, kuna olen tõbine

M-L: tundub, et asi on hullem kui ma arvasin...

PS M-L läheb hetkel küll Tšiili statistika alla.

alles pärast mõtlesin, miks ta koolis ei olnud

Väljusin töökohajärgsest Liviko poest (mul neid siin Rotermannis nüüd vist vähemalt kaks), kui ukse taga küsis sile ja viisakas nooruk, kas ma võiks talle paki suitsu osta, veeretades kaht kahekümneviiekat käes.

Mina (tõredalt): Kui vana sa oled?

Poiss (ootamatult ausalt): 16

Mina (kindlalt): Ei, siis ma ei saa

Poiss (härdamalt): Palun!

Mina (jätkuvalt kindlalt): Ei, nii ei ole õige lihtsalt.

Poiss (veel härdamalt): Paaa-luun!

Mina (ebakindlamalt): Ee ... ma võin sulle ühe suitsu anda, aga osta ei saa

Poiss (virila eneseuhkusega): Ma jäängi siis niimoodi kerjama siia ju!

Mina (juba väga härdalt ka ise): Ei. Ei. Ee... ei.

Poiss (pisarsilmi): Palun!!

Mina (pisarsilmi): Anna andeks!

Ja tormasin ahastusega minema. Miks, kurat, jätab õige asja tegemine teinekord niivõrd sita tunde?!

jesus had a sister production

Jaga veel sõpradega oddee ogarusi. Sain nüüd sünnipäevaks selle:

Kuus köidet eesti keele seletavat sõnastikku õnneks ka. Väga ... oranžid.

sehoslovakia

Nii. Ma olen millegipärast saksa ja vene penskaritega Karlovy Varys sanatooriumis. Mõned tähelepanekud.

1. See maja. Ärge muretsege, hotell Thermali kodukas jätab mulje, nagu te oleks Kolmes Ões. Minuga sama vana maja on üldplaanina üles võetud vaid väga kaugelt, üldse ei paistnud pilti lobbyst, mis on mõlemad kokku (nii väljanägemise kui funktsionaalsuse poolest) nagu liidaks teenindusmaja, postimaja, linnahalli, Pirita TOPi, endise Sakala keskuse ja midagi ka vanast lennujaamast. Natuke loogilisemaks läks, kui öeldi, et osa sisustusest on kaitse alla võetud ja see tundus isegi õige. Tallinnas peksti ju kõik nahui Toome kohvikuni välja.

2. Liftid on mitmekülgne väljakutse. 17 korruse kohta on neid neli, aga mu rekordootamine (14. korrusel, ja ma pole siin veel 24 tundigi olnud) oli ca viis minutit. Samas toodab see adumatu algoritm, mille alusel nad toimivad, natuke sotsiaalset kapitali, kuna esiteks käib oodates üksteise informeerimine, mis lift kui kaugel on ja kui mõni jõuab, tormatakse hullu kiirusega sinna sisse. Ja siis peatub lift igal korrusel, kuna keegi on 1-11 min tagasi ta sinna kutsunud ja ilmselt vahepeal surnud, aga kui keegi ustest ei liigu, ei sulgu ka need raiped. Nii õpetavad teadjamad, et koti või jalaga tuleb korra uste vahel viibata, et need jälle kinni saada. Seega käib sõitjate vahel kas abistav infovahetus, et näe, nii tuleb teha, või lihtsalt tumm võimlemine, milline rituaal võib uustulnukaid üsna imestama panna, miks järsku kellegi ridikül, plastikaat või jalg äkilisi tõmblusi teeb. Targemad õpivad peatselt.

3. Mullegi korraldati üks ahvatlev spaa-triitment. Kaks korrust maa all, underwater massage nime all. Jah, ma tunnen end pisut häirituna, kui puise aktsendiga öeldakse „take off. complete“. Küsisin kaks korda üle, rätikut kah ei antud, vähemalt pandi koridoriuks lõpuks kinni, sain häiringust kuidagi kõrvale ja ülejäänud 20 min vannis, kus tütarlaps minuga valusa veesurvega tegeles, oli omamoodi huvitavgi. Vähe osi kehast jäi tõesti terroriseerimata. Aga niipea enam ei taha.

4. Siin riigis võib jätkuvalt sees suitsetada. Mis, endagi üllatuseks, häirib mind. Ühes Varssavi jatsubaaris aga väga meeldis mullu või millal see oligi.

Muidu on hea soe ja vihma kätte pole jäänud veel. Vaatab, mis tšehhidel mulle edasi pakkuda on.

Kirg arenguks

Näed siis, kuu aega pole midagi pikemat öelda olnud. Järelikult on sügis täie pasaga käes. Tulgu siis selle valguses vahemärkusena palakesi alumisest osakonnast. Keegi võiks firma slogani ka ära seletada.