Kesköö paiku koridoris ülevalt naabrimehega kohtudes olin sunnitud talle lõpuks külla minema. Õieti ei suutnud ta ise kimbust õiget võtitki leida ja korra olen ta ka pärast paaritunnist öist külmetamist tuppa lasknud, kui võtmed üldse tuppa jättis. Rahulik taat, ei klobi akende taga ega midagi.
Kuigi vana sõjaväelane ja praegu kaitseliidus. Olla korra aknast vareseid tulistanud, keelati ära, miskipärast. Mul tekib küll igasuguste lindude, laste ning niitjate-saagijatega igasuguseid ideid. Eriti nüüd, ajutiselt Kalamaja põhikooli vastas elades. Eile mängisid pärdikuvärdjad vastu mu autot jalkat tänaval nt. Hädasti oleks relva vaja.
Igatahes nähes naabrimehe seinal kiivrit, kabuuri ja saksa sõduri pilti, keda oma iidoliks nimetas, pagesin kärmelt. Paar aserite juures ja 21 aastat õhudessandis teenimise lugu kuulasin veel ära. Iidol tundus küll Alfons Rebane, nii et oma mees vähemalt. Naabri nimi on Aaser. Vuntsid on tal punased kui moonid maja taga.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar