Raske öelda, mis vahepeal toimunud on. Pühadevahe, ühe sõnaga, pereringis. Uue pere. Veidi pikemalt öeldes olen tänaseks ära vaadanud nii nädalaga 31 osa Dr. House'i (pildil). Ja nüüd playlistis ning autos sellest tulevalt siis ka ainult Massive Attacki 'Teadrop' ja The Who 'Baba O'Reily'. Avastasin end täna Whod kuulates Mere pst-l sajaga sõitmas. Jimmy leidis mitmeid nõrki kohti mu plaanis trahv Princeton-Plainsboro haiglale saata...
Olen ma tõesti liiga vana, et mul võiks väljamõeldud tegelane iidoliks olla? Ju ma olen lihtsalt trapped in a teenage wasteland...
The Who tuletas nüüd vähemalt meelde aasta lõpus nähtud Sebastiani ja seal ootamatult kasutatud Pink Floydi. Peaks sellegi kollektiivi taaselustama enda jaoks, kui juba sünnieelse aja rokilainele pidama jäin. Ja Sebastian polnud sugugi nii halb kui räägitakse, olgugi, et teda ei etendatud pea aasta otsa.
Veidi tüütum osa selle kõrval, et pole õieti tööd teinud ega maganud, on maja hiirtepere kolimine mu lae alla ja seintesse. Väga ebameeldiv trall käib seal 24/7. Ma ei teagi, mida rohkem kardan, kas nende tuppa läbi närimist või juhtmete kallal nagistamist.
Aastavahetuse kohta pole midagi öelda. Lühim ever ilmselt. Uue aasta lubadustega ei hakanud end seekord lollitamagi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar