Olin Vodjal kaks päeva, talgud, päike, hobused, kitsed jne, peamiselt linnainimestega. Kes pankur, kes suhtekorraldaja jne. Korra tõmbusid kogu muu toreduse juures igatahes mu käed rusikasse, kui mõtlesin ühe tüüpilist õhkamist "issake kui hea on ikka vahel minema saada" kuuldes, kust need inimesed teavad, et või mille eest nad minema said, kui nad ei paista teadvat, kuhu jõudagi tahavad.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar