Kõrvaltoa R vedas mu deidiks Voitese Rita kaalale. Ise oli küll miskilt emakavähi ürituselt tulnuna purjus ja nokkis täiega, et mitte öelda magas, aga vaatamata oma ekshumatsioonilisele hõngule ja selgele loodusseaduste rikkumisele laval oli siiski pagana ülev. Eks minu saab muidugi juba Traviata avamänguga nutma, Lucia hullumisel toimunud duellis flöödiga olid aga ilmselt kõigil hullemad külmavärinad kui peatselt õue astudes. Müstiline mutt.
Palmaru Raika võinuks aga küll teel Estoniasse kusagil taas magama jääda või vähemalt mitte rääkida. Järgnenud vastuvõtt meenutas kui mitte Braindeadi, siis suguvõsa matuseid ja R ei last mind ära ka, nii et keerasin joogilaulu oma peas väga kõvaks ja otsisin sadat erinevust Eri Klasi maalilt ja temalt endalt selle all. Sain mingi 40, kuni kahtlustuseni, et tegelt poseeris Travolta. Siis võis õnneks öhe sukelduda (Tallinnas jätkuvalt sõna otseses mõttes).
1 kommentaar:
100% nõus kommentaariga Palmaru kohta. Lisaks veel niipalju, et õnneks ei kippunud Himma rääkima ja lasi seda Klasil teha. Tegelikult oleks üldse parem olnud, kui peale sellist vapustavat muusikat oleks see sõnamulin ära jäänud.
Postita kommentaar