Ma ei ole päris kindel, miks, aga osalen kolm päeva töötervishoiu ja tööohutuse koolitusel. Esimese päeva (ok, poole, kuna teiselt pagesin) tipphetk oli siin sadama supihotellis käima läinud tuletõrjealarm. Lektoritädi lõpetas stoilise rahuga oma slaidi ega teinud teist nägugi. Ma küsisin murelikult, kas me ei peaks eeskirjade järgi nüüd välja jooksma? Tädi kehtitas õlgu - meid pole instrueeritud, mida see häire tähendab. Correctness kills this cat, ma ütlen.
Tänane inspektorionu tõestab sama säravalt, kuidas järgida koduste vahenditega reeglit (see pole küll ohutusest), et lips peab poolde pandlasse ulatuma - oma eale kohaselt sikutab ta püksid võimalikult kaenla alla, mis tähendab, et lips tuleb paratamatult siduda nii 15-20 cm pikkuseks. Võimalik, et järjekord oli ka vastupidine, aga kõik püsib ordnungis.
Tööohutusel improviseerimisruumi seega ei paista, nii et lõuna ajal põgenen taas. Meie kontori ainsateks isikukaitsevahenditeks on ju kondoomid, ainsateks siltideks meenutused radikate väljalülitamise ja vanapaberi taaskasutuse kohta ning nõukaruumi uksel venekeelne kiri "mitte tegeleda seksiga". Nüüd on keegi HIViaktivist lisanud lingi külge küll klassikalise hotellisildi "mitte segada. kasutan kondoomi". Aga elu ongi palju keerulisem kui asbest ja roklad, mille maailmas need inspektorid elavad.
3 kommentaari:
väga seksikeskne kontor teil.
kas sa kujutaksid kalorit mõnes teistsuguses töötamas?
Austraalias armastatakse näidata tööohutuse videoklippe. Üht neist olen kohustuslikus korras näinud 3 korda..
Meeldejäävaim katke:
Pommiähvardus telefoni teel.
Mida teha?
Esimene variant: toru hargile (VALE)
Teine variant: segaduses tädi: "Ee..give me a moment here...ee..why did you do it?" (ÕIGE)
Aga peamine on siiski mitte avada kinniste kontorikappide uksi, sest kunagi ei tea, mil rasked kaustad täis aastate tööd sulle kaela sajavad.
Postita kommentaar