Läksin üksomik hullari Jazzi autot pesema (kuigi õhtaseks valgevenkude saabumise ajaks oli ta sama sitane) ja mu jaoks kolevarajaneaeg võis järgneva interpretatsiooni ka natuke mõjutada. Igatahes, lappasin lehti, kuulasin ja vaatasin seal vaikselt askeldavaid pesijaid, sonkisin hommikusöögis (kuhu nad miskipärast oad alati külmalt panevad), vaikselt tõusis päike, raadiost tuli Kelly Family Alien'i-lugu, Selveri ees ootas peagu nagu järjekord inimesi poe avenemist ja ma tundsin nagu oleks taas Türil, aastal nii 1993 vms. Ja mulle meeldis see vaikelu kuidagi!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar