neljapäev, mai 31, 2007

kaks arsti

selge, et läti on liigestest lahti ja vajas ortopeedi, aga kas alma mater osutus tõesti loomaks? haige päev igal juhul.

pühapäev, mai 20, 2007

sa oled hea mees, embame

Kohapeal ringi vaadates tundus, et paremik selle blogi lugejatest on ГЭПi juba näinud, nii et ma siis ei kirjutagi.

neljapäev, mai 17, 2007

relax, it's fedex

Mõtled, et tellid 2 t-särki USAst, ühe endale, teise kingiks (Jim, ära sina edasi loe). No tellid siis. Maksad nende eest kokku 40 taala, okei, Fedex siis Fedex, kiire ja korralik, maksame selle 20 taala toomistasu siis pealegi. Kred kaardilt võetakse küll kokku 70 maha, aga mis seal ikka. Väärt asjad, mentalite raviks läheb osa rahast kah, võid selle 820 krooni siis maksta kahe särgi eest.

Veidi aja pärast tuleb postkasti paar paberit Eestist, et me ei saanud teid kätte ja helistate äkki, sest vahepeal on mu telefoninumber saatelehel Fiji oma vastu vahetatud. Helistad. Tulebki jälle ise Kesk-Sõjamäele tolli vormistama minna, sest kui see firma mu eest teeb, maksab teenus alates ca 500 kroonist ja võtab nädala. No võtad järgmine päev auto ja lähed. Esmalt põrutad Suur-Sõjamäed pidi poolde Lagedisse, siis leiad tagasisõites õige teeotsa üles. Hiilid läbi paari telliskivi alt (lubatud vaid ehitaja loal) ja voila – lennuväljaäärne logistikakeskus.

Seal saad kaks paberit Fedexi kohalikult partnjorrilt, jalutad teise maja otsa tolli, pead vastama küsimustele, kas „Riided” on joped või püksid, siis mis sugu inimesele särgid toodetud on, kes nad tootis, mis materjalist nad tehtud on jne. Siis maksad tollikassas kokku 222 krooni mingeid erinevaid protsente ja saad esimese leti ääres kritselduse „kaup vabastatud.” (Üks tüüp tõi assortiikarbi mu kõrval inspektorile, järgmine kord võtab ka midagi nihukest ligi, äkki pääsen materjaliteaduse osastki).

Siis lähed kolmandasse Cargo Handling jointi, kus tuleb veel hulk pabereid täita, 177 krooni maksta (mingi järjekordne käitlemistasu + 50 krooni, et nad kaks päeva hoidsid seda poolekilost ümbrikku, aga ma poleks ju kuidagi saanud varem minnagi, kuna ei teand).

Ja saadki lõpuks kaubaga linna tagasi kolistada. Ei läinud pooltteist tundigi ega pooltteisttuhandet kroonigi kahe shirdi eest, mis ise nii neli sotti maksid. Elagu kullerteenused. Okei, see on Eestis kõigi nihukeste diilidega vist samamoodi, aga lõbusaim on Fedexi mingi aja teine slogan „whatever it takes”, mis tundub kirjeldama mitte firma väärtusi, vaid kliendi kannatusi oma panderolli kättesaamiseks. Tmv.

neljapäev, mai 10, 2007

by the book

Ma ei ole päris kindel, miks, aga osalen kolm päeva töötervishoiu ja tööohutuse koolitusel. Esimese päeva (ok, poole, kuna teiselt pagesin) tipphetk oli siin sadama supihotellis käima läinud tuletõrjealarm. Lektoritädi lõpetas stoilise rahuga oma slaidi ega teinud teist nägugi. Ma küsisin murelikult, kas me ei peaks eeskirjade järgi nüüd välja jooksma? Tädi kehtitas õlgu - meid pole instrueeritud, mida see häire tähendab. Correctness kills this cat, ma ütlen.

Tänane inspektorionu tõestab sama säravalt, kuidas järgida koduste vahenditega reeglit (see pole küll ohutusest), et lips peab poolde pandlasse ulatuma - oma eale kohaselt sikutab ta püksid võimalikult kaenla alla, mis tähendab, et lips tuleb paratamatult siduda nii 15-20 cm pikkuseks. Võimalik, et järjekord oli ka vastupidine, aga kõik püsib ordnungis.

Tööohutusel improviseerimisruumi seega ei paista, nii et lõuna ajal põgenen taas. Meie kontori ainsateks isikukaitsevahenditeks on ju kondoomid, ainsateks siltideks meenutused radikate väljalülitamise ja vanapaberi taaskasutuse kohta ning nõukaruumi uksel venekeelne kiri "mitte tegeleda seksiga". Nüüd on keegi HIViaktivist lisanud lingi külge küll klassikalise hotellisildi "mitte segada. kasutan kondoomi". Aga elu ongi palju keerulisem kui asbest ja roklad, mille maailmas need inspektorid elavad.

neljapäev, mai 03, 2007

I solemnly swear that I am up to no good

Nii, lapsed, milliseid uusi või tavakasutusest eemale jäävaid sõnu ja väljendeid me siis seekordsest katastroofist õppinud oleme?

Mina olen registreerinud praeguse seisuga lühimälus järgmised:
- maro.döör <20: -dööri, -.dööri> lahinguväljal langenuid v sõjategevuse piirkonna elanikke rööviv isik; hangeldaja, spekulant
- de.marš <20: -marši, -.marši> pol riigi diplomaatiline väljaastumine teise riigi vastu (ma oleks siiani pakkunud, et see on mingi puding)
- window-shopping ingl /uindou šoping/ vaateakende uurimine, poodide väljapanekutega tutvumine ajaviiteks
- hauatähis (ÕS 2006 ei tunne)
- Viini konventsioon (Venemaa ei tunne)
- kohtuantropoloogia (isegi google ei tunne)
- häda tegema (tulemus, mille saavutas Rootsis asuva Vene saadiku sõnul Moskvas asuva Rootsi saadiku ülesõit militsionääri varvastest)

Enim segadusse on seni ajanud aga meie vapra sõjaväeluure parimaid päevi meenutav tsitaat valitsuse tuvastuslehelt: "Kaitseministeeriumi juures tegutsev sõjahaudade komisjon on tuvastanud, et maitsmispaiga näol on tegemist sõjahaudadega." Mis see nüüd on või õieti mis järgmisena? Chopsticks? Kadaka Selver? Või ikka see sama püstijalabaar Tõnismäel? Can't be too paranoid these days.

Ikka teie,
Keelekürb

reede, aprill 27, 2007

kui tallinn valmis saab, tõmbab ansip sellele vee peale

tulin just üle vabaka koju. vahepeal pidin mõne prügikasti taha peitu kükitama, mis veel püsti olid, üritasin mitte eesti keelt rääkida ja sain tunnikesega koju. ainus positiivne aspekt kogu aktsiooni juures on ilmselt see, et pihlil pole eriti palju asju pakkida vaja veel. kogu ülejäänud tallinna kesklinnal küll. või kurat teab, kuhu nad hommikuks jõuavad. ehk mõnda puitasumisse mitte.

enne, 21 aeg jalutasin pärast tundi koos oma vene keele õpsiga tõnismäe poole ja tagasi. tal tulid konkreetselt pisarad silma, kuuldes vahepeal toimunust. sõbrad olid tal muidugi tõnismäel. kuna ta sundis mind, loodrit, vene keeles rääkima, siis sisulise debatini me ei jõudnud, aga ilmselgelt ei jaganud ta minu arvamusi aljoša teemal. kui mul ongi muidugi üldse selget. igatahes ei ole see ainult ekstremistide ja joodikute pidu midagi.

hea oli tegelt ka see, et pärast keskööd sai tõnismäele palju lähemale kui 21 aeg ja sealtkaudu koju kenasti. kena rahulik oli, tänavad tühjad, palju politseinikke aint ehk võis ette kujutada, et mingi riiklik matus toimub kaarlis, muud midagi.

mai saa aru, miks nad ei võind seal tõnismäel koguneda, rahvusrampsi ja kaarli kirikuga oleks neil laubani nokitsemist olnud.

ja kes ütleb veel, et lihula oli ebaõnnestumine?!

kolmapäev, aprill 25, 2007

tallinna oksüümoron

Muidu sai ikka siin vargsi punase alt läbi vändatud ja seal vales kohas teed ületatud teinekord, nüüd on aga linn nii paksult politseinikke täis, et kusagil pole enam turvaline.

Lisaks, nagu eile Jga arutletud, tekitab segadust, miks enamik miilitsaist käib segapaarides (mees-naine) ning kas igast augud (raeplats, võidu väljak ja kindlasti veel kusagil) on ka osa Tõnismäe afäärist, et öist vahtkonda segadusse ajada. Ühed tüübid jõllitasidki meie kõrval eile õhtul vaekoja vundamenti ja pakkusid, et tegu on sõjahaudadega.

esmaspäev, aprill 02, 2007

Nii see on (kui teile nii näib)

Mõtsin, et proovin siis üle paari aasta kuu alguse rahvakogunemisele minna - Linnateatri piletijärtsi! Üks hoiatas küll, et loll, mine statti, teine, et osta netist, kolmas, et 3h varem tuleb minna ja ikka tapavad vanurid su ära (kust nad üldse raha saavad??). Seni olen kuidagi muul moel vajalikud välja imenud, aga tundus tore proovida.

Ärkasin siis vara, toppisin ajalehed ja kusagilt välja libisend viimase [digi] kotti, kena ilm, jalutasin BBC spordiuudiseid kuulates rõõmsalt kohale, tund varem olin ukse taga, umbes 21. järjekorras. Ohkasin, panin muttide möla kuuldes klapid kõrva tagasi a kohe lasti tuppa sooja. Kohv ja küpsised! Väga armas.

Seadsin end aknalaual sisse, inimesi muudkui tuli, vähemalt teist sama palju trügis veel sisse. Lugesin mõlemad lehed läbi ja vaatasin nukralt, kuidas kl 9 kassa avamise järel ühele inimesele keskmiselt 7 min kulus, avasin arvuti ja... ostsin kõik soovitu Piletilevist ära. Thank god for gprs (või on see edge). Kõik need väh 70 in ootas edasi, veerand kümne aeg teenindati kolmandat.

PS Väike follow-up: Voldemaril rääkis mu ees istuv naine keset etendust mobiiliga. Ma muidugi ise luksusin teise vaatuse alguses, krdi bergamotisnus.

uus meedia

no mis kurat see on, PM Online esileht:



elu on lühike, häid lihavõtteid, tõepoolest.

pühapäev, aprill 01, 2007

kaks vestlust

Läksin täna vastumeelselt aknaid pesema, või üritama. Natuke nühkisin, kuradi külm oli. Aga nagu ikka ebameeldivate hetkedega juhtub - nad kipuvad venima. Ja tulebki mööda tänavat mu majahoidja (see sama 60aastane mutt), mis tähendab alati, et nüüd läheb pikemalt.

Tema: ah pesed aknaid või? (uskumatu anne kahelda alati isegi selles, mida ta oma silmaga näeb)
Mina: ei. väga külm on (üritan alati teda uskuma panna, et ta näebki valesti, kunagi ei õnnestu)
Tema: mul oligi sulle üks küsimus
Mina: tõesti väga külm on (lootuses, et ta siiski ära läheb, kuigi valmistusin kiirest esseeks a) mopp on omadega läbi b) meie maja lapsed tuleks hävitada c) talv on ukse ees ja meil pole libedustõrjet d) millal järgmine koosolek tuleb)
Tema: kuule, kas sa neid, tead... preservatiive kasutad?
Ma ei jõudnud isegi millelegi mõelda, miks ta seda küsib, kes rase on või kes võiks jääda aga jumal tänatud, et ta kiiresti täpsustas)
Tema: mul on neid terve hunnik!
Mina: ee.. noh, praegu ei kasuta küll ja mul on neid kontoris kah terve hunnik (on ka)
Tema: aga no kui sa kedagi tead, siis mul on
Mina: ahah. no järgmisel ühistu koosolekul võid ju jagada. kust said nad üldse?
Tema: töö juurest hotellist, sinna jäetakse. a no ma siis viskan nad minema.

Lahkus. Ma kukkusin istuli, ajasin end ruttu üles ja pesemata need aknad jäidki. Jõime Kga oma sovetskoje igristoje lõpuni (millegipärast kindlam aknapesu-aksessuaar meil alati kui lapid) ja läksin turvalisse tuppa tagasi.

***

Suudaks ma aint taasesitada dialoogi eileöise marabuutaksojuhiga. Olin peagu valmis temaga meie seltskonna kaugeima eesmärgi ehk Pirita-Kose otsa tegema, et juttu jätkata. Nihuke kino 5-7 min jooksul, no ma korra üritan:

(istume kolmekesi sisse, mina ette)
Taksojuht: ärme seda joodikut peale võta (viidates natuke tagapool tuikuvale tüübile)
Mina: ee... läheme kalamajja.
T: ma teen ettepaneku teda mitte peale võtta
M: no me ei tunnegi teda
T: ärge seda joodikut peale võtke. kuhu kalamajas täpsemalt?
M: kungla uulitsasse
T: ta küsib raha.
M: mhmh
T: mina ei andnud talle raha.
M: ahah
T: ma ei soovita teil ka joodikule raha anda
M: mhmh
T: ta on kogu aeg vist siin, küsib raha.
M: mhmh
T: oleme siis kokku leppinud, et ei anna talle raha?
M: me peaks raha andmiseks nagunii tagasi minema koos sinuga
T: siis ei anna.
M: (ütlesin midagi hipodroomi ristmikul, enam ei mäleta)
T: väga ohtlik ristmik
M: tegin siin ka avarii kunagi
T: kas teie lamborghinile sõideti siin otsa?
M: ei, hyundaile
T: nii et teie sõitsite oma lamborghiniga julgestuspolitsei hyundaile otsa?
M: ee... neil on vä?
T: selge
M: võime minna sõlest või telliskivi kaudu (ligineme sõle ristile)
T: no läheme ikka otse
M: telliskivis võib rong olla
T: võime ka mitte sealt minna
M: sõles on jälle auklikum (läheneme suure kiirusega sõle nurgale)
T: kuidas siis jääb?
M (kiiruga): nominakäinsõlest (järsk rebimine vasakule).
T: siis sõlest.
M: huh
T: näe, suur buss, väga ohtlik (viitab paremale tulika tn poole)
M: kaera on vist auklikum kui kolde
T: lõhkusite siin oma ferrari?
M: ei, seda ma hoian šveitsis
T: siin sõidab põhja alt ära küll
M: varuosad on vist kallid
T: uus põhi on sada tuhat.
M: vahi
T: kummast siis läheme?
M: võime koldest, võime kaerast
T: kas sobib, kui siis koldest läheme?
M: vabalt.
T: siis koldest (järsk rebimine paremale)
M: koplis võib ka muidugi rongi taha jääda
T: mina olen tänavu 3 korda vist jäänud
M: ma jäin üleeile
T: ma sõidan 300 km päevas
M: ma sõidan 10 000 aastas ja ikka jään
T: üsna harva jääb siiski
M: ma täna jäin telliskivis ka, jumalast kaua ootasin, ainult vedur tuli
T: ükskord tuli ka vedur, tõkkepuud olid üleval
M: lootis läbi lipsata?
T: vedur on 40-50 tonni
M: hea sile ülesõit, autod tulevad kiiresti seal küll
T: poleks tore kohtumine
M: ei oleks

tähendab, ma ei suuda rohkem, seegi järjestus polnud päris autentne ja lausete kogus tuleb kahe-kolmega korrutada, sest dialoogi kiirus oli hullem kui gilmore'i tüdrukutes, sama ajuvaba, tüüp oli sama teatraalselt surmtõsine, mina kadusin naeruhoogudesse vahepeal.

ah, nüüd ei tundugi tegelt naljakas enam. lõpetan siis. paber kah otsas.