Elu seljavalu. Reedel v�ikas diivanis vibuna magamine, t�na 1x elus Solinguga s�itmas, Aegnal - kokkuv�ttes kaks seljatraumat �ksteise otsa. K�lmetanud pole ka ammu nii palju, kuna l�bim�rjaks sai seal. Peab ikka parema varustuse ostma. Klubis igatsetud dushi alla j�udes sai ka soe vesi otsa, nii et miski ei l�ind lihtsamaks.

Eile �nnestus Naissaarel passimise abiga Da Vinci kood �ra l�petada, ettearvatav ja piinlikuv�itu finaal, aga p�nev oli kogu oma vanden�ude, kiriku mahhinatsioonide ja ajaloot�lgendustega ikka, Roosi nimi tuli meelde, aga seda ei julge ma enne 10 aastat �le lugeda vist. Elu on niigi keeruline. Ja ma ei tunne end lihtsalt mugavalt niukeste aukude k�rval, millesse kukkudes sured sa enne p�hja j�udmist n�lga.

Draakoni EMi avamine oli samuti piinlik, Kalev Vapperi inglise keel k�las levelil "thank you very many at going here", olematu h��ldus m�elge ise juurde. A pidulikkust polnud seal nagunii suurt. Draakonite ilu �nneks kompenseeris varjud.

V�hemalt sai see spordiv�istlus mistanimin��doligi l�bi. Ootan homsetes lehtedes kindlasti uudiseid: "Ol�mpia lahkus taas kodust".