Nii, mida v�ib Loodusajakirja uudiskirjas t�hendada pealkiri: Miks siis angrjas tunneb end paremini kui koha ja haug, keda ju ka ometi asustatakse? Vastused saata Peeter Prassile, kes on Keskkonnaministeeriumi Kalavarude osakonna spetsialist. Tema loo esimene lause oli igatahes, et angerjate enesetunnet ei oska kommenteerida. Igatahes �ppisin, et asustama t�hendabki kellegi kuskile elama toimetamist kolmanda osapoole tegevuse tagaj�rjel, mitte kalade seksuaalelu.

Kindlat seksi lootsin aga pealkirjast: Looduskaitselehmad suurendasid Kihnu veiste arvu veerandi v�rra. J�rgi m�eldes sain aru, et lehm ongi veis ja keegi ei pand kedagi. Ja need lojused aitavad kuidagi s�ilitada niidur�disid ja tutkaid. V�ta kinni, kuidas. Paari aasta tagust uudist sellest, kuidas elevandipojad karja ninasarvikuid surnuks keppisid, ei �leta ikka Eestis miski.

Igatahes peab L teooria, et loodusfilmides n�eb ka rohkem seksi kui TV1000s, siiski paika vaid telematerjali juures, mitte kogu loodusmeedias. J�lle ikaldus.