Kas mulle ainult tundus, või ütles iga Tln ARKi uksest sisse astunud ja higistavat järjekorda näinud inimene isegi mitte seda varjata üritades "vittu"? Üks perega saabunud mees kohe kindlasti, küllap ka teised tervemõistuslikud. Ka ukse taga murul või puu najal lösutas kümmekond inimest, suitsud ees, õlut väga ei paistnud. Võinuks. Mina tegin aga fotoboksis rahulikult kolm erinevat nägu ja sain oma merepaberite taotluse mingis järtsivabas augus ära antud. Keerulisele padjakesele tuli küll ka oma allkiri anda. Ja tädi isegi naeratas! Kolmandat korda pean veel minema ja siiski järtsi ära seisma.
Arsti juures oli ka eriti lihtne. Küsis, mitmendat rida ma näen. Vastasin, et põhimõtteliselt mõtleks alumise ka välja, kui kiiruse peale ei ole. Natuke veel vaidles, kaarekeste asetust miskipärast ei küsinud ja siis selgus, et alt teist tuleb puhtalt näha. Nägin. Linnuke. Vererõhk oli sigakõrge, aga selle valetasime tema initsiatiivil arvutis madalamaks. Linnuke. Küsis veel, et kas kuulen hästi. Ma küsisin vastu "mida?". Ei saand uluk naljast aru. Linnuke. Tema "Käed-jalad terved?" küsimus sai minult vastuseks "Kuidas teile endale tundub?". Tädi ei vastanud. Linnuke.
Ülejäänd päev möödus Lohusalus mängides ja joostes. Õhkkond polnd väga soe ja terve, ilm õnneks v kahjuks küll. Järgmine suvele jõukohane tegevus on mul nüüd uue passi taotlemine. Alustasin juba vastavat digitaalset protsessi aga jäin sobivas suuruses foto puudumise taha.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar