Afenamaal purjetasin nädalajao, polnd seal internetti kusagil, elektrist rääkimata. Et kaotasin koos juustega jaaniõhtujärgsel päeval linnas telefoni ära, ei saand uuega ka gprsi tööle. Vana ilmus ka muidugi esmaspäevaks välja. Enivei sain teada, et õnnestub küll eluga välja tulla olukorrast, kus ca 65 tunni peale saad jupikaupa kokku nii 5h magada ja kõikuva maa jms kiuste otse sadamast Virumaale uuele läburingile minna. Merelt kojutahtmine leebus ka alles eelviimasel päeval, kui 25 kilsa miskil saarel rendiratastega ringi kütsime. Nihuksed vana kooli skandinaavia laia lenksuga tallapressid, sadul kõrgemale ei käind, kütsin põlved laiali nagu nuu pagadii volk.
Igatahes olen täie kohaga apaatiaametnik sel nädalal. Ainus motivatsioon oma toa ühtlaselt katnud riiete ja paberite ning perioodika kihti sorteerida on ilmselt telekapuldi leidmine. Ajalehti ja nädala jooksul toimunut vaadates ei leia ühtegi põhjust, miks ma vahepealset teadma peaks. Lasin kogemata uue BNSi parooli teha, vanaga juhtus juulist midagi. Suutsin sealt vaid lugeda, et postiljon tulistas kogemata oma kolleegi ja sellest täiesti piisas. Ja siis tuli veel otsa konnaminni pommuudis avastatud kalakesest nimega kaugida unimudil... Glory be to Eesti.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar