Mul on ikka tõsine kahtlus, et kuigi Ö on sedapsi, kandusid läbi venditoru tüütumad kõrvalnähud mulle - ikka nihukeste asjade vastu on isu viimasel ajal, et mine või paksuks. Tema lakub rahulikult jäätist ja elab nigu miška, küll pahupidi poksikotina.
Tegelt käisin sealpool Sood külas täna kogemata, viisin tehniliselt Rimis kohatud pühad õed koju (okei, vahemaa oli 300 meetrit a mul oli igav, sest suits suus tankima läind tibi ei lennandki õhku natuke aega varem). No ja siis karjatas bläädi nukkunud N, kui uksel mind nägi ja tegi kohapeal seletamatu 360 kraadise tiiru, lõpetades uksepiidas. Ja karjatas teist korda, kui ma häbelikult viivu pärast talle autost kaasa haaratud banaani pakkusin. Nii halvasti pole mul ammu läind. Jõime siis Jga digestiivteed köögis vaikselt.
Hullem - mida perset ma laubal nende elviseteemalisele üritusele selga panen? N lubas vähemalt, et ta siis ei karjata rohkem. Vähemasti, kui ma banaaniga ei tule. Eks elamine nisukses magamistoas, kus uksest puudub üks tahvel ja seinaks on akvaarium, jätab psüühhikale oma jälje.
2 kommentaari:
täna hommikuks sõin jäätist maasikatega. täitsa mõistlik toit, aga maasikad on nüüd otsas.
ja need pole isud, mis sinuni kanduvad, vaid lõhnad, kui ma süüa teen.
jah, jäätis maasikatega lõhnab läbi venditoru tõesti tõhusalt. kahtlustan pigem luulusid ja vähest alkoholi.
Postita kommentaar