sama palju kui mujal

Ma ei ole tõesti midagi muud teinud peale kodusistumise ja poeskäimise, nii et pole millestki kirjutada olnd õieti. Suvi on ka nii pastaks kõik peast teinud, et igal sammul saab juba tüütuks muutuvat nalja nende näost punaste ja tühja pilguga inimestega teeninduses.

Aga kolm tundi suutsin eila mööda fotopoode traavida, et jaanipäeval Jga alanud kodune pildistamiskursus järgmisele tasemele viia. Ehkki tundub, et kõik koledaid pilte tegevad tädid on hakanud järsku suuremaid kaarte (isegi filtreid!) ostma oma standardkomplektidele, lootusetum veel kui suvel mere- või tsiklikola leida.

Lõpuks vaarusin higiselt viimase kohana välja vaadatud Vana-Viru Fotoluksi ja seal ta oli - kahegigane CF! Lugesin tükk aega Jle telefonis olemasolevaid filtreid ette, piiludes vahepeal, ega keegi mu kaarti ära ei osta, nii palju mul ikka jõudu olnuks, et üks meeleheitel koduperenaine pikali joosta. Võtsin siis rahulolevalt end leti äärde ja moe pärast küsisin ikka hinda ka. Kutt vastas, et ikka sama palju kui mujal. Ma kohmasin siis segadusse sattununa, et mujal ju polegi seda kusagil. Kutti küsis härimatult "sobib siis vä?".

Nihuke edulugu. Hansapangaga läks täna kehvemini - mind sunniti kontorisse kohapeale minema ja ütlema, et ma ei ole fiie enam poolteist aastat. Ja kuidas see tõestamine siis välja nägi - tibi tegi mu id-kaardist koopia (õieti kaks, kadudes lõpuks taharuumi, sest masin juksis vms). Kahjuks ei näidatud, kuidas nad sealt välja loevad (mitte)fienduse, või miks kohale tuli minna, andmebaas on ju tegelt avalik täiesti ja mu isikukoodi teavad nad nigunii.

Nädalavahetusel õnnestus ka lõpuks kuurid vaimusilmas ära projekteerida ja materjalivajadus välja mõtta. Elavam osa oli sellest kolmetunnisest ettevõtmisest, kui üleval elav väga paks naabrimees tuli veidi pehme keelega paluma, et me ta väravast välja laseks. Me arvasime Jga, et Soprano läheb katuserahasid koguma, aga hoopis kuri naine võtnud võtmed ära a niuke pohmakas suvepäevadest, et hädasti oleks ühte longerot alt poest vaja. Istus siis hetk hiljem õnnelikult majatrepil, ilge valge kaabu peas, kuhu oli kirjutatud midagi notarite suvepäevadest ja HÕISSA PULMAD. Ma ei julgenud edasi mõelda, mis orgia neil küll toimus. "Nootarid" pidid igatahes hirmus palju kandma. Sain härra murest täitsa aru.