Kodulahenduse-nädalad said vist ka läbi selleks korraks, peaks kõik (tükki neli) mu pool käinud tehnikud orkksi lisama, kuna oma sõbradki pole õieti nii sagedasti ja pikalt külastanud. Milles lõpuks kühvel oli, ei saanud jälle aru, aga vähemalt ei katke net ära enam ja telepilt on ajuti ootuspärases ruudukvaliteedis. PRinimesed väitsid, et mu mure oli unikaalne, tehnikutel oli natuke teine versioon. Aga kenasti tehakse hinnas ka tagasiarvestus ja puha. PR with a twist, nagu meil siin kombeks.
Olen viimastel nädaladel päevade kaupa siseturisti mänginud töö pärast ja mu üllatuseks pole väga pitsidagi kellegi üle, imetoredaid muuseume on meil vähemalt ja kevadine loodus, muidugi. Kui, siis ainult märgiks ära momendi, mil pühaba pärastlõunal mööda Lahemaad sõitsime ja saabus rahvuspargi lõpu silt. Toda mitte sp, et park läbi saanuks, vaid seal on vabapiirkond Loksa. Küsisin kaaslaselt nii konstruktiivselt kui ma vähegi sain "Mida võiks perspektiiviski pidada Loksa põhjenduseks?" K vastas murdosa sekundi jooksul "Mitte vähimatki."
Kumbki ei suutnud meenutada, kas nad on lõpuks ära otsustanud, mitu volikogu ja valitsust auulis parasjagu toimib, ja sõitsime kiiresti Hara lahe allveelaevamonstrumeid kaema. Peegelsile meri, suure potentsiaaliga jahisadam, igavlevad kajakad, lollid luiged, paraku vaade Loksale. Idüll with a twist, nagu meil siin kombeks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar