Mina sattusin Toompeale näiteks suure valu ja vaevaga. „Raisk, kui isamaalised me ikka oleme,“ kiitsin pärast Veronniga Kofkini juurde pudrule sammudes. Õnnitlesin iga teele jäänud pereliiget. Oli hea tunne.
Tund hiljem kogunesid Arengufondi teised isamaalised ässad, arutama strateegilist plaanimist. Ilmselt ei läinud seegi muuseas, aga mina seal ei käinud.
Unelesin päev otsa oma kontoris ja nagu muuseas töötasime me õhtu saabudes Jga välja oma Teekaardi, kaks harrastusmajandusteadlast nagu me oleme. Jürgen Kaljuvee tituleeris end oma kammbäkis eile siis niimoodi. Pann küsis, kas harrastusmajandus või harrastusteadlane. Mai teand, vahet pole, kõik toimibki praegu ju hobikorras, teadusest majanduseni.
Igatahes meie PGP koostöös (PINGO-GONGO partnership) Teekaart lihtrahvale teede- ja sideministeeriumi käepikenduses töötava Jga tekkis homseks kingi ostmist kaaludes kõigest viie minutiga nõnda:
a: käisin peldikus vahepeal ja mõtlesin, et kinke- ja rahakaartide asemel või kellelegi ka kunagi taarat kinkida
J: seda mul isegi on. esikus.
a: a majandus läheb ju hullemaks, ei peaks kohe hakkama panema. omamoodi stabikareserv, devalveerimist ta muidugi ei tasanda a suht stabiilne valuuta ikkagi, nagu hull-melli kuld umbes
J: noh, taara on siiski usaldusväärsem kui raha. võiks saada otse kullaks vahetada.
a: sitt on krooni kursiga seotud siiski
J: on jah, raisk.
a: võiks otse euroga siduda. aint taara, muu las jääb. ütleks seda praegu venelastele, need kukuks veel räigemalt jooma, et taarat saada. lasnakal murtaks ilmselt automaatidesse sisse.
J: aga taheti ju teha, et poleks hinda, vaid mingid tähed etiketil. see võimaldaks kiiresti hinda reguleerida.
a: ah tuss. siis peab käppelt tegema
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar