Seda ei saa n��d kerge lugeda olema. Aga umbes nii mu m�te pealt 30 kraadises �hus (ilmne liialdus, matrix) t��tab:

Kreeka ajaloolased kirjeldavad t�nast keskmisest suurema t�en�osusega kui �p�eva, mil tuul suri�. Istusin paar minutit maja tagant leitud �llelaudade (sellised, kus pink on lauaga �henduses, nii et �mber saab minna vaid kogu t�iega, mille t�en�osus on pisut v�iksem arhivaaride taiplikkusest, kuigi viimasel pole samas f��sikareeglitega v�rdset j�udu, aga kuna see f��sika moodi tuligi). V�hestele riideesemetele vaatamata tundus, et ajud (mul on keskmisest parem fantaasia) voolavad kohe p�ikesele vastaspoolel asuvast k�rvast nii v�lja, et auravad enne kaela puudutamist. Ja see oleks ju piinlik.

Siiski, p�rinedes t�en�oliselt (teaduslikult t�estamata) karmide tingimustega harjunud viikingitest ja omades suht kehva pigmendiressurssi, otsustasin veidi veel vastu pidada. P�evituse nimel, v�i nii. Korra keerasin p�ikesele isegi selja, aga ajud ei olnud eriti kompromissialtid ning ka v�lgumihkel andis kolmeosalise minateatega m�rku, et muutub hetke p�rast ballistiliseks. Istusin varju. Kogu �mbrus tundus v�lja surnud peale paari veits eemal asuval maanteel s�itva veoauto ja rongi (varem v�i hiljem saab temalgi k�tus ehk k�igutuul otsa).

Tuikusin kuidagi �les tagasi, kus n�gin vaid kahte t�di, kes omale kohvi keetsid. V�himatki aimu polnud, kuhu k�ik teised sai. V lahkus kodukanti, et v�luvas suvises metsas miskit lindistada, aga ma j�tsin temaga nagunii enam-v�hem h�vasti. �ldiselt peaks k�ik inimesed kellestki lahkudes arvestama, et iga hetk v�ib olla viimane kohtumine ja hiljem selle p�rast kahetsemist (t�en�osus v�ike, aga p��rdv�rdeliselt valus) on v�imalik h�lpsalt v�ltida (ei kehti m�rtsukate ja timukate kohta).

Kuhu ma j�ingi. Aijaa, kohvi (ma ei kasutaks siin s�na �keetmine�) protsessi saladustesse loodan end veel t�na p�hendada � olen n�inud seni tulemust kui aparatuuri (tinavalamise t��pi vasest plekkn�u ja miski mikser), aga kuidas nad j�uavad klaasit�ie k�lma kohvini, mis kujutab endast tegelikult pruuni vahtu, kust klaasi �mber keerates suurt v�lja ei valgu, on seni m�steerium. Igatahes, j�in �mbrit�ie vett ja otsustasin linna poole sammuda. Ehkki absoluutselt k�ik tundus v�lja surnud (v.a k�rbsed, kes kogusid lihtsalt minusuguste lollide jaoks kusagil energiat), paistis linn v�hemalt veel leige laip (�leige� k�igi t�henduste kirjeldamine l�heks siin kontekstis liialt pikale). Ostsin Gle paki suitsu asemele, kuna ta on mulle �ksjagu neid andnud ja taarusin l�bi h�reda end halvaendelise liiklusega �le t�nava paistvate korvtoolide poole.

Kohvikus sees oli meeldivalt jahe, aga ega ma selleks l�unamaale tulnud. K�sisin leti taga uimerdanud kollase topiga tibilt �lut ja ta suutis k�iki sorte (heineken, amstel) peale warsteineri kusjuures kenasti v�lja �elda. Inglise keel piirdus tema puhul v�ljendiga �excuse me� ning, nagu selgus, on keeleoskus otseses seoses naeratuse laiusega. Eks ma ole ennegi t�heldanud, et rumalatel inimestel v�ljendub enesekindlus sageli eluohtlikes v�i v�hemalt kogukonna hukkam�istu nuruvates kohtades. Nii temalgi � viril ja vesine irve, kuna oskas ju pisut inglise keelt.

Aga ma olin selleks liiga pika tee tulnud, et puhta statistika p�hjal n��d asi sinnapaika j�tta. Kuna ta valmistas maailma loomisega v�rreldava aja (p�ev? kuus p�eva? ei, pigem p�ev, kuna lihtsameelne on arvata, et jumal n��d t�esti sama palju t��tunde n�itas, kui tal tegelikult kulus) kahte kohvi, k�sisin talt omale ka �he ja siirdusin kraami ootamata trotuaarile varjulisse lauda. Noh, punutud toolid tunduvad alati justkui sulle loodud. V�hemalt eemalt. Kooperatsioonis kehaga osutuvad nad umbes sama mugavaks kui padjaga armadill.

V�tsin siis sandaalid jalast (k�mmekond k�rbest suri keset elavat vestlust, v�hemalt ei piinelnud kaua) ja sirutasin end selle 1,5kohalise korvdiivani peal v�lja. Noh, sirutamine t�hendas t�siseid kompromisse. T�tarlaps k�is veel k�simas, miukest kohvi ma tahan ja j�tnud meelde G ikeelsed v�ljendid, s�nasin, et medium with sugar. Oligi olla. �lleks seekord kohalik Amstel. Mis oli soe. Mille eest nad veel �hel p�eval maksavad, kui keegi v�he v�rskem k�lastaja saabub.

Lugesin siis rahulikult ja tegin observatsioone t�naval toimuvast. N�iteks oli k�nniteedpidi edasi �ks riidepood. Enamasti on riidepoed siin siidile spetsialiseerunud. Ja v�lja t�stetud puu peal kobestaski �ks mutt heldinult oma kirevaid salle, teises k�es kohviklaas ja muidugi p�lev sigarett. Samuti n�gin kahte KIIVRIGA tsiklisti. See oli esmakordne, aga nad s�itsid ka kitsal t�naval umbes sajaga (efektselt p�genevaid kitsi siin paraku ei ole, vaid hosteli juures elaval koeral oli kelluke kaelas, aga p�genemist pidas ta noorp�lve hulluseks, sest asjadel on kalduvus alati laabuda. Ka kolme jalaga), aga k�llap nad vanamutte ehk ikka natuke hirmutasid ja panid n��rit�ite viisi pesu lehvima.

Tellisin teise �lle, veits k�ll hirmus, et �kki nad toovad ka selle juurde kausit�ie kr�psude v�i soolak�psistega (eile vutipubis juhtus seda neli korda), aga �nneks mitte. Esimesi ma ei puutundki, kuna see meenutas... �li. Ja �lu oli sama soe. V�itlesin parasjagu k�mnekonna uue m��da mind roniva k�rbsega, kui m��da voolas kolm.. ee.. noh.. naist. Lihtsalt naist. �ks oli vanem, teised, m��tmeid vaadates ilmselt tema t�tred. No ma ei arva muidu paksudest inimestest halvasti, aga esiteks haisesid nad nagu viis (neid endid oli kolm) sitapotti (vt def altpoolt) ning ma oleks iga kell eelistanud kasv�i vana head kodutehtud higi, aga mitte seda viimaseidki meeli halvavat pilve. Ja see spektaakel l�ks edasi. Kuna olin oma armadillil sirakil, j�i viimase peret�tre tagumik enam-v�hem mu silmade kohale kogu ajaks, kui nad sallivalikuga tutvusid. Kuidas seda n��d seletadagi � lihtsaim on vist ette kujutada, et kellegi tagumik on sama suur kui pea ja �lakeha kokku, kui neid on veidi veeretatud, paar muna m�nusa l�di oleku tarvis sisse segatud ja siis valgetesse liibuvatesse p�kstesse topitud. Ma ei ole veel �le saanud ka hirmust, et punane lillemuster p�kstel oli pojengid. (Ja ajaloolise t�e huvides olgu �eldud, et ma tegin �rnalt harilikuga oma m�ttes v�ikese m�rke rea �1,5 kohaline armadill� k�rvale kuna minu all �ganud putsvinutis tundus just selle neitsi (keegi kahtleb selles?) jaoks loodud. Ja v�ibolla isegi pisut v�ike.)

Mingil p�hjusel l�ks pilk korraks �le tee, kus mu tavalise suitsuputka katusele oli tekkinud silt �Another Reality�. Noh, ajaloolased ja muinasjutuvestjad kakleks ilmselt emma-kumma elu l�puni, kas see on kogu aeg seal olnud, v�i tekibki uues dimensioonis kolmeks sekundiks selline m�rge ekraanile. Ma nende vaidlusse ei sekkunud ning v�bisev punavalge ollus t�mbas pilgu nagunii endale tagasi. V�tsin end kokku, ajasin k�rbse �lle seest v�lja, koukisin t�hjast kohviklaasist kaks just seda hetke kannatlikult oodanud j��t�kki, j�tsin virilale tibile keeleoskuse eest �le 20% tippi (naeratusega ei suutnud lihtsalt tasaarveldama hakata) ja teostasin oma leivanumbri � p�genesin (alati v��rikate liigutustega, muidugi vastavalt v�imalustele).

Kontoris k�sis G �kes mind siia t�i?�. Aus vastus olnuks ehk veits ebaviisakas. Ehkki eile �htul tema autoga keskuse ette parkides valis ta veits kaugema koha ukse k�rval asetsevatest autodest, ohates, et �need on siin ju k�ik naiste omad�. Leidsime igati ohutu nurgataguse, kuhu saanuks otsa tagurdada vaid katuselt v�i puu otsast (muidugi on naiste autos�idu aastaraamatutes ka seda t�heldatud, aga ametlikult pole keegi neid fakte kinnitanud. Kuradi heterod.)