Ujumas ei k�inud, k�ll aga mingi madala ja mudase j�e ��res, kuna igal p�rastl�unal p�rast ettekandeid on miski k�eline tegevus. Et ma eilsest muidugi midagi aru ei saanud, pildistasime Vga sitikaid. Teised... ma t�esti ei saanud aru, mida nad tegid. Asi n�gi v�lja nii, et esmalt anti k�igile p�he valged Coca-Cola nokatsid, ilmselt p�ikese kaitseks, mitte ei toetanud CC p�ha �ritust. Siis ronis inglise professor miski v�rguga j�kke, enne l�igati �hest wellingtonist miskip�rast kummikud k�ljest ja nendega ta seal siis muttas. Sogas natuke vett ja t�i v�lja taimi ja muda. Teine, kohalik naisprofessor jagas saasta karbikestesse ning elava vadina saatel siis uuriti neid pintsettide ja luubiga. Tundus, et tegu on �petusega, kuidas lastele mingite liikide m��ramist tutvustada. Osad t�did kadusid muidugi kohe p�ikese eest puu alla, mina ajasin vapralt vapsikuid taga. Kelleltki sain hurmaval luhal hammustadagi aga tuimusest vasakus jalas see �htuks kaugemale ei arenenud. V k�ll �tles, et peatselt levib see �le kogu keha ja r��kis j�rjekordse �petliku loo m��da ekvaatorit �mber maailma vms matkanud mehest, keda n�elas nihuke madu, kelle hammustust sa sel hetkel ei tunnegi. Mul nii p�nevaks ei l�ind. Too tont oli ka mingi hetk tundnud, et n��d l�heb tuimaks, t�mbas v�rkkiige �les kuskil dzhunglis ja oigas seal kolm ��dp�eva.

P�rast s�itsime meie hosteli taga asuva m�e otsa, aga kotkaid jms ei n�inud �htegi. Esimesel p�eval, samas, juhuslikult p�ris mitut. Toredat filmi n�idati seal looduskeskuses ka kurjadest r��vlindudest, raisakotkad v�i kes nad iganes ka olid. J�in kolm korda magama, aga igav see tegelikult ei olnud. Nii l�hedalt ei n�eks neid suurema passimiseta nagunii.

Uued kreekakeelsed s�nad olen �ra unustanud, lingvistiliseks highpoindiks oli ehk �ks grupi liige, kes mulle mingi hetk peaga viipas ja r��msalt �vitt� �tles. Veidi nende omavahelist kreekakeelset vadistamist, siis lohutas Giorgos, et SEDA s�na peaks ma ometi teadma + naine �tles, et h��ab alati oma �pilastele �vitt-vitt�. K�lm jutt jooksis �le selja � kellega nad vahepeal r��kinud on... Aga selgus, et see on prantsuse keelest hoopis ja t�hendab umbes �ruttu-ruttu�. Veljo kohmas siis vaikselt, et eesti keeles on see bad-bad word. Siis tundsid kreeklased piinlikkust. Vedas. Aga kusagil restos oli sitapoti peale kah tootja poolt (suguv�sa nimi kindlasti) kirjutatud �Vitnvit� v�i midagi v�ga sarnast. Ja et teema kokku v�tta, siis esimene keskkonnahariduskeskus asutati Kreeka linnakeses Klitoris. Uus k�lmav�rin tuleb, kui hakkan seoseid oletama...

Inglasega jutustasime palju eile. Ilmselt mingi 50aastane, Sarneti V�intsi n�oga ehk punase pea ja veits �lespoole keeratud vuntsiservadega Shoti m�giveis. Vanaema olla aga venelane. Igatahes normaalne mees, totaalne professor, kes midagi jutustades veidi koogab, asetab k�ed reite vahele ja pea kisub sutsu paremale olulisemate hetkede juures. Aga arutelus alkoholist ja suitsetamisest loobumisel oli tal suitsude osas pohui, ent ei suutnud ette kujutada, kui kaua ta t�pselt ilma alkoholita vastu peaks. Lisaks on tal ManU hooajapilet ehk k�ib nende k�ikidel m�ngudel, t��le s�idab tsikliga ning PhD tudengitega k�ib koos joomas (kuna seal on ka ju �ks Big Red ja noorematega ei saaks nagunii, kuna neilt peab eksameid vastu v�tma). Niisugune h�drobioloog siis.

�htul sammusime kahe grupi naise ja Vga siis baari vutti vaatama. Esimene valik t�hendas �ldiselt �ues istumist, meeletut s��skede hulka (tulla T�rgi riisip�ldudelt vms, Kreekas neid pole) ja �he naise pakutud t�rjevahendit, mis oli kollane kehale asetatav kleepekas. Haisesin nagu k�ndiv ja suitsetav sitapott (miskip�rast arvatakse, et sitapott haiseb sita j�rgi. Oiei, oma haisu talub veel, mitte aga k�ikide peenete puhastus- ja l�hnavahendite). S��sed l�ksid sellest eriti pilve, suitsetada lubas ka ning plaastri kontratseptiivset m�ju ei j�udnud anal��sida. Peatselt l�ksid V ja �ks tshikk teist pubi kontrollima ning ma j�in teisega puha kahekesi. Eks see vestlus sellises parimas Tarzan-Jane stiilis arenes, kuna rohkemaks ei jagunud tal suurt s�nu.

Pubi oli pisike pettumus, kuna polnudki tuubil t�is, aga see v�imaldas ka head istekohad ja s��ski oli v�hem. Elavamaks muidugi l�ks ja l�pus plaksutati ja oiati juba iga l��gi peale kaasa. Ja kui siis l�puks v�rav tuli ja seda korrati, r��giti iga kord veel k�vemini. Ehk nad said ikka aru, et tulemus on ikka 1:0, mitte 5:0. Ise nutsin ka r��must t�rtsu igatahes ja mis sealt edasi arenes, on raske uuesti ritta panna. Ilmselt paari tuhande aasta p�rast on ajaloolastel sellega veel tegemist, kuna tihemini niukst v�itu ei tule. Igatahes - m�ned sekundid p�rast v�itu teipisid k�ik m��das�itvad autod ja motikad/rollerid oma signaalinupule tellise ja neid polnud linna v�iksusele vaatamata mitte v�he. Ega muud moodi ei saagi seda ette kujutada, kui et kahes reas kulgevad erinevad s�idukid ja K�IK annavad pidevat signaali. V�ike v�patus, kui vastashoovist automaadivalangut kuulsin, aga sammusin kiiresti veits laiema t�navaosa poole nurga taga, kus tundus kah v�ike pidu k�ivad.

V�ike my arse. V�ljas oli telekas, k�larid, kaks tulet�rjeautot, tantsivad poolalasti mehed nende peal, hullult lippe, pidevalt pritsiv vahuvein ja isegi politseiautol k�is vilkur ja vahepeal alarm. Digikaameraga polnd eriti lihtne pilte teha nii h�maras a midagi panin veebi veel �les. Tunnikese pidasin vist seal vastu, siis t�mbas n�gu pidevast uskumatu naeratuse tootmisest krampi ja ma ei suutnud enam veejugade eest piisava osavusega �ra p�igata ega kaamerat kaitsta. L�puks lasi ju tulet�rjeauto muidugi oma paagid rahva sekka t�hjaks. Ilutulestikku v�hemalt polnud eriti. Ja loodetavasti ei l�inud mets kuskil p�lema.

V oli vahepeal �ra kadunud, k�mpisin siis kah meie keskusehoonesse, kus tolleks ��ks kaks voodit eraldati. Nihuke kolhoosikontor keset linna, ilgelt suur aga n��d nende k�es t�iega, s��kla, tubade osa, klassiruumid, keldris kunagi ka laborid tulemas jne. All vestib��lis tiksus kella �he aeg veel kolm t�di grupist ja valvur, kellega siis kah veidi kreeka kanalite �lekandeid eri linnadest vaatasin. Korraga oli ekraanil kaks linna ja reporterid pl�disesid pidevalt midagi. Tuli, kusjuures, paremini v�lja kui AKl tavaliselt. T�did �ritasid minuga ka r��kida, eriti v�lja ei tulnud. �tlesin paar korda ilmselt viisakusest �Tarzan� ja s�venesin raamatusse, sest und ei paistnud.

Veljo on peaaegu kaks tundi n��d juba r��kinud, n�itas pilte ja laseb loodush��li. Linnueurovisiooni tutvustamise peale l�ks grupi seas eriti suur podin ja huilgamine lahti. Aga jah, kohapeal selguski, et alguses teatud max tunni asemel on kummalegi ette n�htud ligi kaks. Aga mina n�itan harivaid Eesti filme neile nagunii suure osa ajast. Ja n��d ongi minu kord.