No kust inimesed võtavad selliseid väljendeid? Käisin Kose Vertigos lõunastamas, töötuna täitsa efektne lüke mu arust. Seal soovis mitte Imre ise ainult nii, vaid oli kõigil teenindajatel käskinud. Õnneks ei olnud meil naistelaud, sest kõrval kädistas ta mitu korda "tere düdrukud, no hakkame ziit otsast pihhta teiega". Ja kui üks naine küsis, kas teil võipakikesi on, pööritas Imre silmi "meil on lauza normannndia võid". Ma ei tea, mida see tähendab, aga kui kõrval "oomaigaad" õhkasin imevõist kuuldes, sain M-Llt järjekordselt sajatada, et pole ilus kõva häälega kommenteerida. Mina küll ei usu, et Imre solvuks.
Tegelt ma kardan igas söögikohas kõige rohkem, et keegi, eriti hull kui kokk ise, tuleb küsima, kuidas maitses. Esiteks ei tunne ma tema termineid ja teiseks ma ei oska valetada. Lauas küsis üks tibi ainult, sain alatult M-Li taldriku poole viidata ja öelda: "see oli eriti hea", enda salatile hinnangut andmata ja ausaks jäädes. A muidu kena koht, ehitustandri kohta, ehkki latte lõhnas ja maitses nigu oleks kitsepiimast tehtud. Üritasin selle kohta küsida, aga saladuseks jäigi.
Letis makstes uuris muidugi Imre lõpuks ise ikkagi, kuidas maitses. Ütlesin kiiresti, et kreembrülee oli eriti oivaline ja kui jäin mõtlema, kas ma tõesti kasutasin sõna 'oivaline' ja mida Imre sellest arvata võiks, lausus ta: "vahel PEAB ennast poputama...". Pagesime.
1 kommentaar:
väga armas jutt. peletab eemale sellisest kohast ;)
Postita kommentaar