Matustel saab ikka ainult sellise tööstusliku pohmakaga käia kui mul täna eilsest Thulest/Mäksist. Kõik on meeldivalt udune ja silmad endal punased nigu leinaks. Ainult kõlarites võinuks need klahvid seal Pärnamäe katlamajas veits vaiksemalt peksta. Kunagi ei täitu ka mu ootus, et selle detektiivi kõne järel, kes kadunukesest kõike teab ja aint head räägib (nt saime lõpuks teada, et Robokas oli teist korda abielus ja ta parandas kuldsete kätega isegi nööbid ära), visatakse kimp kirstu pealt rahva sekka, et selgitada järgmine minija.
Kui ma kõne, suht halvasti valitud muusika ja lillede setis pidasin veel vastu USA jumalateenistuse stiilis toimunud vanatädi jooksvad kõvahäälsed kommentaarid Sherlocki jutule (nt et selles suguvõsas pole hoolivust ja armastust), siis pika laua ääres läks ikka nii käest ära, et ma pidin kampsunit närima, et mitte naerda röökida koos Lga. Ja nii kaks tundi. Lõpuks tõusti püsti ja lauldi muisamaaarmast. Seda katsumust ma isegi ei oodanud, aga vanamuttide huilgamise taustalt ei kostnud minu kõõksumised ehk.
Lauas ringi vaadates tundus igatahes, et üsna varsti võib seda nalja jälle saada.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar