meie rumalus on nakkav

IGA freaking nädal on mul jälle uus postiljon. Täna ei olnud see enam minu elu, mis mul silme eest läbi jooksis, kui veerand üheksa kast tühi oli. Aga - kuuldes taas reetlikku kõrinat plangu tagant lokeerisin peenra kõrval paar käepärast paekivi, avasin värava ja leidsin suhteliselt õnnetu, aga üsna pohuistliku näoga keskealise mehe. Arvestades, et tapmises ma teadaolevalt väga hea pole (naabrid Nõmmel ei tea ilmselt siiani, kes nende koera ja kasvuhoonet nädalavahetusel ründas, kui me Mga rotte tulistasime), käivitasin oma dialoogimagneti:

Mina: tere, mulle ka midagi annad vä?
Petskin rõõmsalt: mida sa tahad?
M: noh, postimehe ja päevalehe oleks võtnud
P: ei, kuule, mul on siin kõike, vali ise (viipab hooletult pungil käru poole, ta on vist turul enne müünud), no võta postimees
M: päevaleht peaks ka käima, aga eile tuli neist üks aint, mai mäleta, kumb. ja laubal oli samamoodi. äkki üks ei käi enam?
P: ah see, ma eile sain sõimata jah, millegi unustasin täitsa ära, vaata, siin kõrval on eilsed päevalehed
M: ei taha seda enam, lugesin eile töö juures läbi
P: näe tänane on ka
M: a sul kirjas pole vä, mis mul käib?
P: kusagil oli küll. mis number?
M: 18
P: nii-nii, eesti ekspress... seda mul küll ei ole
M: see käib neljapäeviti
P: missmõttes? ainult korra nädalas ongi vä?
M: sinu õnn
P: mis see siin kirjas on, jänne...
M: oi see käib minul, järva teataja!

Viivuks vaatasid postijumalad mujale ja tume vari jooksis üle mehe näo, kui ta ette kujutas sadade ühikute seast mingi tundmatu nimega väljaande otsimist oma kotist. Mul poleks olnud ka südant panna teda kõige selle seast ühte õhukest lehte otsima, aga enne kui ma jõudsin teda rõõmustada ütles ta ISE "ääh, las ta olla", nagu oleks MINA talle tahtnud teenet teha. Jäin ahastusega vait. Kutist oli kahju muidugi.

P: kule, a mul on siin ajakirju ka, tahad mõnda vä?
M: ma ei mäleta peast, mil meil käis majas. mis sul on?
P: no mul on KÕIKE
M: vaataks sealt paberilt ikka
P: äi mina sellest aru saa. näe, stiinat?
M: ee.. kellelgi vist käis, kurat ma ei mäleta
P: ma võin kroonika ka anda (lappas edasi)
M: ei kroonikat majas ei käi
P: tervis?
M: sitt. aga seda ka ei käi kellelgi meil vist. kurat, vaata sealt paberilt
P: siin on mingi sirp... mis see on?
M: see ka korra nädalas, reedel. sa ei ole selleks ajaks enam ametis nagunii
P: nojah, ma üritasin vanamuti siia kupatada aga vaatan, et ei saa isegi hakkama näe. täna saan jälle sõimata, sest midagi kadus... ah ma ei mäletagi.
M: kuule kima edasi

Minul said lõplikult sõnad otsa. Tema oleks edasi rääkinud ja ilmselt paar õlut võtnud ja pikemaks jäänud, aga keegi meist pidi ju tundma sisemist urget mõnigi leht õigele saajale toimetada enne õhtut. Mina andsin endast selleks tõesti, palju suutsin. Ja õhtul saan ise Paula või Liisa emalt, et ma nende Stiina minema lasin...

Ühe mõtte lisaksin siia veel, ExpressPosti koduleheküljelt, mis seletab enamvähem kõike:

Missioon

• Express Post aitab kliendil head uudised kiirelt kätte saada.

Meie väärtused

• Positiivsus - Me oleme rõõmsameelsed, me ei vingu ega virise. Me usume endasse, oma võimetesse ja oskustesse. Probleemidele leiame lahendused, mitte vabandused. Me oleme abivalmid oma kolleegide suhtes ja oskame olla tänulikud. Meie positiivsus on nakkav.
• Endast parima andmine - Me oleme initsiatiivikad. Kus viga näen laita, seal lähen ja aitan. Me ei oota, et keegi meie eest midagi ära teeb, me teeme ise. Me julgeme seada endale kõrgeid sihte ja lepime ainult parima tulemusega. Oma tegude eest vastutame ise.
• Areng - Me hoiame ennast pidevalt kursis uuenduste ja muutustega. Jagame meelsasti kogemusi kolleegidega ja õpime teineteiselt parimat kogemust. Me ei korda oma vigu. Me mõtleme loovalt ja ilma raamideta. Me oleme valmis muutusteks, sest paigalseis on tagasiminek.
• Usaldus - Me oleme ausad ja avatud. Me usaldame teineteist ja ei karda rääkida probleemidest, kitsaskohtadest otse. Me täidame oma lubadused korrektselt ja tähtaegselt. Me austame ennast ja kolleege. Me oleme lojaalsed ja uhked oma ettevõtte üle.

Oma käitumises ja tegudes lähtume oma väärtustest, see paistab kliendile ja kostub igas meie telefonikõnes. Kõik see kiirgab meist ja on tajutav ka väljaspoolt, mille tulemus peegeldub järjest kasvavas kliendirahulolus.

---