Vaatasin mina Õhusepa piletitele mõeldes, kus võiks asuda töökohajärgne Piletilevi ja Nukuteater tundus see. Välisuksest sisenedes pidin kurdiks jääma, kuna kõlavas tuulekojas röökis üks poiss midagi laulda, juhe kõrvas. Mõtsin, et noh, kultuura, vahva, vaba õhkkond, ju mingi proov, miks ma ise ikkagi lavakasse ei võind omal ajal proovida või praegu mingil loomingulisemal alal ei tööta jne.
Aga fuajees selgus kõigi unistuste tuum - seal peetakse toda tv3 napakat superstaari janti, mis tähendas, et abs iga paari meetri tagant lõugas keegi omaette Nagu merelainet laulda. Must vasakule jäi üks vene tibi, kes selgelt kvantiteedile rõhudes mobiili lõugas; selja taga lösutas kaks kenamat tibi, kes häälega igast vigureid tegid ja kulminatsioonis veel kätega vastu põlvi taguma hakkasid, et see kõik endast välja lasta ja kohapeal nimeks sinu suul transformeeruda; paremal pool jalutas üks blond, kes laulis küll kõige paremini vist, aga lisaks oli seal mõnekümne ruudusel alal veel päris mitu inimest, kes samast laulust oma versioone harjutasid. Väga, väga kõvasti. Üks kandis isegi vene keeles oma jantarri bereegile.
Sa püha, püha, ma ütleks Püha Jeekim.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar