32 tundi magamata on �ks asi. Aga seda, kumma poolt ma vutis v�hem olen, Kreeka v�i T�ehhi, ei oska p�rast m�lematega suhtlemist enam k�ll �elda. V�hemalt kohtusin Thessaloniki lennujaamas Hollandi v�rvides noortekoondisega, mis kinnitas, keda pooldada tasub. Kuniks.

Igatahes. Tallinna lennuv�ljale j�udsin paar minutit enne check-in�i l�ppu. �Nibin-nabin� �tles tibi (pandav) umbes, kui ma moe p�rast k�sisin, ega ma hiljaks ei j��nud. Prahani l�ks p�ris h�sti, kui kange alkoholi puudumine (sain Urqueli, mis oli sitt), teenindav pardapersonal (mittepandav, keskealised mehed ja eatud naised) ja kardul-soust k�rvale j�tta. Kardul kujutas endast (vist) kuulideks keeratud putru, mis oli siis �li puudumisel mingisse kliistrisse friteerima visatud. Kahvel peale ei hakanud.

Prahas l�ks ka t�kk aega h�sti, kolasin tunde linnas, kaarti ei viitsind/raatsind osta ja seet�ttu tegin vist kogu kafkaasiale tiiru mitu korda peale. Igatahes j�udsin l�puks m�kkide-kenvelode-newyorkerite ehk metroo v�ljakule tagasi, sooritasin p�gusad sisseostud ja olin endale harjumatult 2h enne Ateena lennuki v�ljumist sissekontrollis. Aijaa, enne registreerisin veel, et bussipeatuses oli neli rotikam��jat, mis pakkusid keskmiselt seitset sorti absinti per putka. Piirdusin peenikse t�ehhi raha eest �he 25kroonise budweiseriga (kurss vist 2 nende krooni vs 1 meie).

Ja siis algas mahtra. K�rvalisele silmale t�iesti m�rkamatult, minule sh. Sujuvalt liigutas t�tarlaps (medium-pandav, kes saabus just enne �he kuti (pandav) asemele, mis oli juba ise halb enne) mind CSA akna juurde, kus �ks konkreetne (liiga konkreetne, et olla pandav) tibi seletas, et for commercial reasons on lend overbookitud ja mulle kohti nihhuijaa. Andis mingi paberi, mille hajameelselt tasku pistsin, kuna ma tundusin juba n�dalaid kusagil keskk�rva piirkonnas teadvat, et asi nagunii sarnase intsidendiga l�peb. Minuga koos oli aga Ateenast p�rit keskealisem (noorena kindlasti pandav) mees, kes hakkas resoluutselt seletama, et ta peab kodus rohtu v�tma, tal on s�dameprobleemid ja tema ei v�ta seda lipakat vastu. Variandist Thessalonikisse s�ita keeldus ta samuti. Minul oli pohui.

Sammusin siis m��dukate liigutustega peldiku poole, nagu oleks selja taga rekka lennukisse s�itnud aga ma pean ka tulem�llu eest p�genedes stiili s�ilitama. 45 min p�rast lubati anda uut infot. Ikkagi nagu katastroofi puhul, kus k�ik passivad ootesaalis nagu mustlaslaager ja nutavad ning nimekirju vaatavad. Aga ma suhtlesin oma Budi juures Tomiga, kes �petas, et tuleb n�uda, karjuda ja �iendada ja k�ik laabub. Vahepeal oli v��rt lett aga konkreetsusest t�hjenenud, kell oli ka k�mne ligi juba �htul. Taipasin siis vaadata taskusse pistetud paberit, mis pakkus, oh imet, lendvajaama puhvetist tervelt 105 kohaliku krooni eest v�rskendust. Selle eest sain �he 0,33se Heinekeni ja et ma j�rele j��nud 20 eest �htki nii odavat asja ei leidnud, sammusin juba palju reipamalt kohtumisele vastu.

Juba enne �lle l�ppemist kutsus tibi mind leti ��rde ja seletas, et l�hen siis l�bi Salooniki ja olen vaid tund aega hiljem soovitud Alexandroupolises. Mitmekordse kinnitamise j�rel peagu uskusin, et nii ka mu terminalide aplasse kurku kadunud Pagas (mitte segi ajada m�tlevast pirnipuust kirstuga (Pratchett XX saj), minu omast tuleb lihtsalt veel juttu).

Kreeka poole pardumist oodates tuvastasin �he tibi (eesti tibi) k�es kodumaise passi. Tegin juttu. Tema istund 6h lennujaamas, kuna ei teadnud, kus Praha kesklinn asub, aga muidu l�heb s�brannale k�lla. Lend oli nagu oli, stuuhard (veel v�hem pandavam keskealine mees, kui selline �ldse t�en�oline on) kohmas iseenesestm�istetavalt �oi-ei�, kui ma ta veepakkumise peale br�ndit k�sisin. Sain veini, mis oli sitt.

Thessalonikisse da pagaazh ei j�udki. Kell oli ��sel kaks kui lindi ��rest lahkusin, kuhu j�id �nnetult kolm omanikuta kotti omavahel h�mmaris vadistama, aga minu oma netu. Kohtusin siis j�lle s�damehaige Ateena mehega, kes oli oma �rksuse t�ttu �riklassi istuma saanud. Raisk. Ma kaalusin k�ll ka CSAga Prahas suheldes argumenti, et olen reisiajakirjanik, aga see tundus r�tmih�iretest veel haletsusv��rsem argument ja nii leppisin saatusega. Viga.

Igatahes v�ttis mingi naisterahvas (vist oli ikka naine, pandavust ei suuda mitte hinnata sel kellaajal) mult pagasi tundem�rgid, k�sis, kas ma ikka m�istan, et see on temast suur courtesy mind aidata ja lubas �ism�e teele helistada ning joonistada. Vahepeal saabus veel �ks noorem mees (m��ndustega pandav), kes �tles, et ASTA vms office avatakse kl 7 ja seal on inimene, kes oskab k�ike mu pagasi kohta �elda. Kutt tundus normaalne ja siis itsitasin, et mis seeria kristallkuul sel inimesel on, et ta ometi k�ike teab. Nalja see tont niiv�ga ei m�istnud ja seletas, et tegu on siiski niiiii paksu raamatuga. Kuigi oli aru saada, et ta ise ka sellesse taiesesse ei uskunud. Lahkusime s�pradena.

Hommikustest lendudest ma kl 7 igatahes seinalt Thessaloniki-Alexandroupolist ei leidnud, v�tsin kahe euro eest �he Fostersi ja kuna m��ja tundus poole kolme aeg omiku siiski �sna vormis endine saksa kergej�ustiklanna, leppisin t�nulikult ka pakutud tasuta soolap�hklitega. Tegin paar suitsu, kaotasin v�lgumihkli �ra, ostsin uue, leidsin vana �les, kaotasin uue suitsupaki �ra, proovisin internetti l�lituda ja �ritasin mingi poole nelja aeg korraks tukastada.

Et Olympic Airlines pidi kl 5 t��le hakkama (�tles mulle kolme aeg �ks nende lilla peaga t�di, kes edasistele k�simustele keeldus t��aja puudumise t�ttu vastamast), panin seks ajaks ka �ratuse. Magada muidugi ei saand, sest mingi h�dra tuli oma kolme lapsega k�igist t�hjadest terminalipinkidest hoolimata just minu k�rvale rahvusmeloodiaid harjutama ja ilmselt eilseid telesaateid anal��sima. Kotist pea all oli kael ka nagunii kange ja steppasin siis ol�mpialendurite letti k�sima, kas ikka kl 7 kindlasti l�heb see ja miks lendu seinal pole. Mingi sinisesse kondoomi volditud t�di (raske arvata, kui pandav, aga tal on ilmselt 4 last, kes teda kunagi armastasid) kinnitas, et looooomulikult ja mingu ma ruttu check-ini. Seisin natuke j�rjekorras, kui minu nime j�rsku k�laritest karjuti. S�numist aru ei saanud, hakkasin kuskile suunas k�ndima, kui sama kantossikuninganna vastu sammus ja �iendas, et tema mind kutsuski ja miks ma juba check-in�is pole. Ei hakanud seletama, et ma olin pea kogu j�rtsi just �ra seisnud. Suunas mu siis �riklassi letti, kus oli t��l sama lilla peaga moor, kes 3 tunni eest minuga r��kida ei tahtnud. V�hemalt oli tal n��d t��aeg. Ja v�hemalt tuli tal inglise keel enam-v�hem v�lja.

Pardakaardil puudus v�ravanumber, samuti lahkumisaeg. Siiski aga boarding time 5:15. Kell oli juba ligi 5:30 ja mitmes vales augus toppimise j�rel leidsin v�rava 2, kust just pool kuus lennuk (v�idetavalt mitte minu oma) minema pidanuks. Seal oli aga ka rahu ja vaikus ning 3 naist (kaks alaealist, kolmas nende ema. Pandavus j�tta). Jalutasin j�lle m��da pikka kalidori, kohtudes taaskord oma s�dames�braga Ateenast. Hakkas juba tunduma, et ta on mingi kohalik dzhinn. Vahetasime poole kuuesele kellaajale vaatamata ohtralt viisakusi, palusime peret tervitada, kirusime CSAd ja siis rullis must j�rsku m��da ei keegi muu kui sama kontratseptiivne emand, hakates kolme naist pardale laskma. Lennuk pidanuks 15 min �hus juba olema. Astusin ligi ja tegin nii muuseas juttu, et minu lennuk l�heb ju ikka kl 7. �No, now� vastas ta enne-ei-t�use-lauast-keegi-kui-kapsas-s��dud-on resoluutsusega ja ajaski mu lennukile.

Neljakesi siis selle kahepropellerilise kolakaga s�itsime. Ei, piloot oli ja mingi tibi ka (meik oli igatahes nii r�hutatult hommikune, et kui ta ka �htul pandav oli, siis hommik+meik polnud sellest midagi j�rele j�tnud). Sain plasttopsis kohvi (nii, et �he l�bipaistva plasttopsi sees on salfetka, siis teine tops ja selle sees... noh, kohvi oleks traditsiooni solvamine. Olnuks me laevas, nimetanuks ma seda pilsiveeks. Lennukis... ei kujuta ette. V�ibolla mingi k�tusemahutite alla imbunud kondensaat.

Aga p�ike t�usis. N�htavus oli null, ent kaardiga v�rreldes sain aru poolsaartest ja �hest �gedast m�ge kujutavast saarest, et oleme �igel teel. Teine Eestist tulnd kutt j�udis minuga enam-v�hem samal ajal Ateenast kohale ja ka m�stiline kreeklane Giorgios oli meil avastas (keskealine, aga tore). Ootasime pool-kolmveerand tundi ja tegime veel �he pagasikaotuse avalduse, vahepeal tegin hirmkallid telefonik�ned Estravelisse, kus alati s�bralik lennujaama Anneli mulle Praha numbrid otsis. Selgus, et neil oli ka kell 7 alles...

Igatahes paari tunni p�rast praegusest arvates (14:26) peaks mu Prahast leitud Pagas n��d siia j�udma. Katsun seni magada, 30 kraadises soojas ringitrampimine, l�putult linnuh��ltest r��kimine, roadkilled rebast n�hes kiire peatuse ja fotode tegemine (+ mingid ritsikad jms v�rk maantee ��res), aias esimese maoga kohtumine, puuduv �hk, puuduv tuul, puuduv p�ikesekreem, puuduv peakate ja absoluutselt puuduvad desodoreerivad ressursid on muude asjaolude algatatud initsiatiivi �nnelikult l�pule viinud. Uskumatult sitt on olla + ei m�ista siin majas keegi enam inglise keelt ka. V�hemalt tuli ��majas (�gedas looduskaitseala keskuses asuv v��rastemaja) vesi tagasi, kuigi pesuvahendid on kuskil Ateenas vist hetkel.