Järjekordne (ehkki minu ilmselt viimane) hommik Õismäel. Mänguplatsil tatsab ringi poolemeetrine tüdruk, puhas punane jope seljas, võluv valge mütsike peas, lõua alt ilusasti kinni nööritud, et kajakad ära ei viiks. Aastaid plikal ilmselt paar, aga oskab juba rääkida. Vähemalt üks sõna on selge - 'ubjuu', mida korduvalt oma emale karjus...
Võibolla on isal selline töö? Võibolla räägib isa emaga nii? Võibolla kasvatatakse väikesest Maashast teadlikult Musta Mambat? Igatahes käes oli tal veel lauatükk, kus kindlasti sees parasjagu roostes nael. Liiga täpselt mu silm ka ei seletanud.
Plaanitud väikesest tsiklitiirust Nõmme-Õismäe-Nõmme sai kuuetunnine Nõmme-Pelgulinn-Viimsi-Vanalinn-Õismäe-Keila-Joa-Paldiski-Niitvälja-Keila-Nõmme tiir. Tõhus õppetund tuulega võitlemisest, läbi mudaloikude sõitmisest ja pehmetel pinnastel ning killustikul ronimisest. Seda kõike pisikese chopperiga, raisk. Elus vähemalt, ehkki kogu senise jooksul pole kokku nii palju sõitnud kui täna. Siiski mõtlesin, et ei peaks äkki tegelema hobidega, kus end igal sammul lolliks teha saan. Mõõduka mõnitamise saatel R ja K muidugi õpetasid ohtralt ka, seda ei saa nüüd lasta päris raisku minna. Õnneks on nad mudavurrimehed mõlemad, nii et eriti tihti koos ei sõida.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar