reede, veebruar 03, 2006

kiss tomorrow goodbye

Reipad vanainimesed võivad ikka päris ogaraid asju teha. Näiteks rokkida, džääsida, svingida, kantrida, olles laval paljajalu, ent tõmmates palja kuid paksu kõhu peale ilge lillelise vesti ning keevitada sündil kodumaist kaerajaani. Nagu näiteks Deep Purple täna. Soome hümni järjekordsest esitusest rääkimata. Üsna lustakas spektaakel, kuigi kõrvad vilistavad taas koera moodi.

Samas vanaisa Robocopi elu ei ole ka väga igav isegi ilma šõubisniseta. Taat tõmbas eelmisel nädala oma 80 tuuris eluaasta juures hinge taha järjekordse insuldi, kiirabi tuli kohale nagu viimase paarikümne aasta jooksul, ent nentis seekord, et patsient on liiga vana ja ükski haigla teda ei taha ning tõmbas jee.

Sai siis kodanikualgatuse korras Robokale ise voodi laatsaretis otsitud ja nüüd peatub hubases intensiivis juba nädalapäevad ning kiirabi eksperthinnangu kiuste ikka elab veel. Võta siis nüüd kinni, kas peaks maha surema, kui punased tunked käsivad või tüüdata koduseid ja riiki edasi oma raudsel tervisel põhineva eksistentsiga. Sest ega mingi nõrk inimene kõiki neid rabandusi juba üle ei elaks.

Oma vanama kunagises jee tõmbamises süüdistan ma siiani Eesti Telefoni, kes suutis pärast paarikümneaastast järjekorras olemist liini alles veidi pärast seda meie koju vedada, kui fanama oli enda järjekordse rabandusega veits aega aknal telefoniomanikest naabreid hüüdnud, et need kiirabi kutsuks. Tööpäev, keegi ei kuulnud ja ega jäänd mutil muud üle kui sahtel lahti tõmmata ja sussid vaikselt sinna tõsta.

Kommentaare ei ole: