Olles aasta-paar tegelenud otsapidi udukakkudest kodanikuühendustele selgitamisega, mis on turg, kes klient, mis teenus, sain täna siis lõpuks tänuväärt tööd vilju näha. Täpsemalt seda, mida tähendab "sihtrühma määratlemine ja loomine". Sattusin adumatutel asjaoludel trükikojast transat tehes Tallinna Puuetega Inimeste Koja majja Mooni uulitsas, kus sain napilt kõrvale automaatselt ja mitte just väikese hooga avanenud välisukse eest.
Mõtlesin järgnenud sekundil, et näe kui mugav, ratastooliinimesed ei pea seal ukse vahel jebima ega lingi küljes rippuma, aga veel sekund hiljem jõudis minuni kohutav tõde - see ongi uute liikmete värbamiseks, sihtrühma tekitamiseks! Just nagu Pulleritsu meelest üritavad homod oma suhte seadustamisega "kogukonda uusi liikmeid kujundada".
Et olin ikka päris ehmunud, küsisin vastas olnud tibilt ja asutuse juhatajalt sama hooga, et kas sisenejad jäävad ikka vigaseks või saavad vahel päris surma ka. Möödus taas sekund, üks ajusopp hakkas mulle sõnumit saatma, et sain just maha nädala solvanguga, aga naised hoopis itsitasid paljutähenduslikult...
Muidugi ei usu ükski arukas inimene sellesse Pulleritsu mõttekäiku ja arvaku palju tahab, et kui mõni homo peaks ta ära vägistama, siis ei taha tema ega ükski teine sama läbi teinud mees enam naist nähagi vaid on pede valmis. Või et Priit või keegi teine suudab oma kätega kellestki heteroseksuaali teha.
Aga see TPIKi pealtnäha roosa ja rõõmsa maja halastamatu uks ei jätnud küll ruumi mingile kaksipidimõtlemisele tagajärjest või jauramisest, mis ikka on kaasasündinud omadus ja mis mitte.
Pagesin nii kuis rehvid võtsid.
PS See sai juba Rootsis Lga veedetud nädala käigus selgeks, et mida valgem lumi, seda mustem huumor (Haljala).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar