native indian summer

Tänane hommik algas paraku kasutult ja high poindiks oli vaade aknast Hiltoni ees kohale, kus Reaganit tulistati. Ma ei tea, kas mõrvatuuri ka siin linnas tehakse, aga miski skandaalide oma olla turistidele täiesti olemas. Mulle piisas esimesel õhtul juba Watergatest, kus lisaks Nixoni draamale elas siis ka Lewinsky, praegu Condi, siin praegu ooperit juhtiv Placido Domingo, Dole’ide vanapaar jne. Hull monstrum nendetagi.

Tegelt üritas üks itaallasest moor NGOde juhtimisest ja strateegilisest planeerimisest rääkida a nigu ta SWOTi tahvlile joonistas, keskendusin ma väga ebaviisakalt lehtede lugemisele, paremaks ei läinud ka ülejäänd tunni jooksul. Et korralduses oli mingi möödarääkimine, saime varem ka vabaks ehk 2h linna peal kolada.

Soovitati muuseume, aga võimalik, et tegu oli viimase sooja päikselise päevaga, nii et ma higistasin ses võrratu planeeringuga linnas mööda Malli (kus homme vist Madame Butterflyd ooperist suurele ekraanile kantakse) Washingtoni monumendi juurde (too obelisk kapitooliumi ja Lincolni memoriaali vahel, mida nad erinevalt prantslastest isegi Egiptusest tuuri ei pannud) ja tegin turistipilte. Ülejäänud aja istusin kusagil Smithsoniani vaikses ja varjulises botaanikanurgakeses lõhnavate põõsaste vahel purskaevu ääres, kus iga vidin oli vist muuseumieksponaat ja taime juures nimi ning lõpetasin ühe tööteksti ära. Alumine pilt on sealtsamast lähedalt üle tee. Kvaliteetaeg.

World Movement for Democracy kontor oli nii steriilne ja kallis (puidutahvlitega liftid, kosmiliselt suur lobby lühtrite ja klaveriga jne, suurem köök kui meie kontori tuba Tallinnas), et raske oli miskipärast uskuda, et nad selle ülalpidamise kõrvalt ka sisuga tegeleda jõuavad. Jutt kõlas muidugi üllalt. Miskipärast ütleb kontor sageli midagi organisatsiooni enda hingamise kohta a võibolla olen ma pealiskaudne. Palestiinlane ka vihastas nende peale, kuna tema küsimustele ei osatud vastata. Üsna võimatu on tema seisu ka mõista.

Viimasel hetkel lisandus aga hulk teisi töötajaid peale bossi ja järsku pidime me lahkuma, mis tähendas, et kahe minuti jooksul käis ilge vadistamine, mingid tibid seletasid, et mu bio oli kellelegi nende majas huvi pakkunud ja me peaks kindlasti rääkima ühisprojektidest teemadel nagu Gruusia, Valgevene, Moldova, Ukraina jne. Said peoga visitkasid.

Maailmapangas muutus olukord eriti valusaks, kuna kogu Aafrika läks närvi. Väga valusad riigid on meil siin ju ka koos. Kohv oli Pangas igal juhul kenasti orgaaniline ja fair trade. Küpsiste juures silti pold.

Leppisime Ahmediga kokku, et jagame kahel nädalal hotellituba (tema) tingimustel: et hommikul (!) toas ei suitseta ja et teine võib teise max kolmeks tunniks välja visata. Mulle sobivad mõlemad ja kindlasti saab ka muidu huvitav olema, aga kokkuhoid tuleb märgatav. Siin DCs maksame nt 200 taala öö eest, teistes kohtades on 100-150 õnneks ja needki on nn valitsusele tehtud hinnad. Tänase päeva moraal on ehk see, et mind huvitavad grupikaaslaste tegemised ja nende riigid kohati rohkemgi kui USA poolt tutvustatavad teemad. A küll ma State Departmentile parema vastuse leian, kolm nädalat veel minna.