Tundub, et juuditapup�ha l�ks viperusteta. Ise oleks t-s�rgiv�el �le tunni ��sel �ues kondamise j�rel k�ll ��repealt otsad and, aga piirdun paraku vist palavikuga. S��dimatult 11ni magamist l�ppes ka Rl vist suuremate jamadeta. Mitte, et jama n��d vahepeal nappima oleks hakanud kuskilt otsast. Muud ei miskit.

PS See ei olnd see REM, keda mina armastasin. Fuck the war, te olete meelelahutajad! Kui t�esti maailma tarvis midagi kasulikku tahate teha, pange oma viimane plaat Valge maja ees p�lema. Ja selle Valga b�ndi v�ite hakatuseks panna, kes seal enne jauras. Garderoobid olid ka t�is, pidin soida eest �lletibide taha palitud peitma.

L�hen siis n��d j�lle suusatama. Miks?? C saatis kosutava kolumni sel teemal. N�is, mis saab. Ehk leian poest tolle gravity device'i homme, ma ju kardan m�gesid.

Aga siit on p�ris hea n�dalakski minema p��seda ja v�ga �ige hetk nagunii. �htegi lihtsat asja ei tule enam meeldegi, on need siis t��, kooli v�i suhete alased. Okei, Rga hilis�htul Toompea lumistes nurgatagustes hulkuda ja s�ndsatele heteropaaride samamoodi vastu vahtida oli v�ljakutsuv, m��ndustega isegi romantiline ja kindlasti varbaidk�lmetavalt chill, aga see on ka aint selles hetkes elamine.

Omamoodi armas oli Nunne t�navas mingist valmiva v�rtpoe aknast sisse vahtida, kus k�is remont ja toredad puust riiulid seisid seina ��res valmis. J�rsku tuleb tolmune kutt ukse peale ja k�sib, kas me seestpoolt ei taha n�ha. R ei s�andand, aga imestas s�damest, et Eestis midagi sellist juhtub. Ma oleks tassi teed seal k�ll v�tnud, aga pidime selle j�rgi siiski l�puks Sushihouse'i minema. Ingveriga.

R neljandat ��d siin. how low can you go?
tegelt on p�hi vist k�es l�puks.
it's all downhill from here...

Kuigi alla tunnise unega (sedagi 7 ja 9 vahel kahes jaos) ei tohiks �ldse inimeste ettegi ilmuda, suutsin hulganisti keskealisi naisi t�na solvata suvalise vakstu ja seksikommentaaridega. Veidi julgemalt vastasin p�rastl�unal telefonile. Eriti midagi aru ei saanud. Ise�ranis �hest v��rast numbrist, kes �tles, et on Heiki. Ma k�sisin uuesti, et kessa oled. Ta hakkas mingit sisulist juttu r��kima. Kolmanda katse peale �tles �rnalt "�ra karda Indrek, see olen mina, Heiki, sinu s�ber". Vastasin, et "Ma ei ole Indrek". Tema: "Oi, siis oli k�ll vale number." Mina: "Aga s�brad v�ime ikka olla.". Pani, lits, toru �ra.

Miks ma ei maganud? Ma ei taha sellest r��kida. Wish I could speak whale.

Hanza.net blokeeris j�lle mind �ra. Nihuke dialoog kujunes umbes klienditoega:

mina: tere, hanza.net on mind viimasel ajal blokkima hakanud. id-kaardiga kasutan, just blokkis j�lle. kasutajatunnus see ja see.
tibi: kas teil paroolikaart ka on?
mina: on, aga v�ga tihti ei kasuta.
tibi: ahsoo, no ma tegin teil selle lahti j�lle
mina: ja ei k�sigi mingeid muid koode v�i s�nniaegu t�na?
tibi: ee... on teil siis paroolikaart, ma k�siks...
mina: no ma sain tegelikult sisse logitud praegu
tibi: aga paroolikaart...
mina: v�tsite maha juba bloki?
tibi: noh, jah..
mina: ja kust te teate, et see mina olen �ldse?
tibi: no kui te sisse saite, siis on teil ju �ige kood!

Mulle nihuke maainimese loogika meeldib. Lihtsad lahendused.

Veel m�ned viimase aja keerulisimad probleemid:
- miks ma eile kl 23 paiku keskkonnaministeeriumi liftis kinni olin? kaine nigu kapiuks.
- kas K t�helepanek oma suguv�sast on t�esti �ldistatav, et meie emad saavad ka rohkem keppi kui me ise? �kki kurat ongi. tema oma pidi aga niuke skaibikasutaja olema, et K kahtlustas ema isegi reidis olemises.

Ja viimane t�helepanek, samuti K poolt: "kui sul on raske, ei t�henda veel, et see elu oleks".

Mis saaks olla parem �rataja, kui sa avastad veerand �heksa uniselt Kristiine ristil foori taga seistes, et su k�rval on tohutu maasturiga street-fighter Rahum�gi. Karjatasime Jga ja �ritasime varjuda. Veidi aja p�rast taipasime paremale poole autot vaadata - j�mmik�tt Sesterit �nneks polnud. Igatahes taob s�da nii kiiresti, et hommikust espressot ei saa endale lubadagi.

M�tlesime Jahum�e taga edasi s�ites, mis k�ll saab kui peaks teda kogemata k�ksama. Veresaun ilmselt. J kujutas v�ga elavalt ette, kuidas autoaknast pistetakse lihtsalt mingi k�si sisse, mis su endaga kaasa haarab, minu n�gemuses olnuks tegu lihtsalt hooletult sihitud valangutega. Koleda h��lega sinnajuurde kisendades. Ja et ta polnud positiivne kangelane, ei pea isegi tulem�llust naine kaenlas lahkuma. N�ri m�rul.

K�ttemaksuks maailmale l�ksin ajasin 5h maganud K �les (nagu ma ise kauem maganuks) ning k�isin Avise kontoris klienti m�ngimas. Ja n��d v�ttis sekret�r �htulehe endale lugeda. K�ll ma ka talle midagi p�eva peale v�lja m�tlen.

Aga lapsed, kui te tahate ��sel 4-5 aeg Haabersti kandis suitsu osta, minge Nurmenuku kasiinosse. Kui ka tige t��tajatibi l�puks vaevub teilt dokumenti k�sima (puhas kompliment!), on mitu s�bralikku s�ltlast juba ise sulle suitsu pakkunud. C �nneks takistas mind m�ngimast. Sain oma k�mneka kassast tagasi. Ja pool �heksa omiku umbes magama. Tehakse ikka n�dalavahetusi.

Ma traamadel ja veel piinlikemal teemadel ei tahaks parem peatuda. Absoluutselt mida iganes sa ka teha ei �rita, nt minna ilusal laup�eval P��sukese n�itust Orlovi vaatama, v�i siis k�ledal reede�htul korraks s��ma - ikka saad magama alles siis, kui v�ljas on juba valgeks l�inud. �nneks �rkasime p�hap�eval pool neli Cga (no Gilmore'i t�drukud hakkasid), nii et v�ga rumalusi ei j�und sel p�eval enam teha.

Tartlastele tuleb ikka k�ike nii pikalt seletada. L�hidalt - nahui teil neid liivakotte Emaj�e ��rde vaja on, omal laod suhkruvirnu t�is!

Ei noh, Palts needis n��d vabariigi valimiskomisjoni �ra. Ei saandki aru, kas ka Ameerika �hendriigid ja prantslased, kes selle kuradi eide sinna Manhattanile unustasid v�i kus ta ongi.

Igatahes astub T�nis vapralt Edgari j�lgedes �htlasi ka usujuhiks p�rgimisel. Etsi postkaardid olid ikka abitu katse. Ma lajataks Paltsu asemel ikka kirikuvande k�igile peale, kes ei meeldi ja tagatuba surgiks back-upina n�eltega kujukesi. Maakera p��rleks palju kiiremini, tegelt ka.

J�er��t r��gib Riigikogus avatud taeva lepinguga �hinemisest praegu. Ei olegi narkomaanide kapist v�lja tulek, vaid vist mingi k�igi maade lennukite ning albatrosside vaheline kokkulepe �huruumi rahumeelseks jagamiseks. Mitte metsistki ei saa aru.

No minai tea. Paar tundi p�hja peale lumme j��nd auto v�ljakaevamist kuskil Lahemaa pimedas ahviperses, kui taevast tormas enamv�hem klaasikilde. Paarkend meetrit eemal leidsime m�rgina jumala olemasolust labida puu najalt (hiljem selgus, et see ongi meie talu labidas, mille j�ttis veits edasi kinni olnd M hiljuti). Okei, there is a spade, aga mis jumalast sai? Sattus ka Taisse puhkama? Oleks sutsu kahju, aga vana mees ikkagi ka juba. Aga nagu P-karu �ksba loo moraali kokku v�ttis - m�istlik inimene ehitab oma onni merest kaugemale...

J�rgnes elu eest (s�na otseses m�ttes) majak�tmist, moivamarja l�rpimist (KUI maal�hedane t�epoolest), kaheldava intellektuaalsusega vestlusi, labaseid r�hitsemisi (�ks hooletu peeretaminegi), tossude kaminas kuivatamise l�ppemine nende �lessulamisega, �rkavaid k�rbseid, l�nklikku gprs-i ja olematut moblalevi, nukraid sms-e, sulavat lund ning vettind kindaid, p�kse ja soni. Seda k�ike pakkus 30. detsember, mis pidi olema tore maalep�genemine. Noh, vist oli ka kui v�rrelda tsunamiga, eksole.

J�rgmisel omikul kogetud V�hma poekese k�simusel tahaks k�ll eraldi peatuda. K�isime Jga p�eval ligip��suteid t�ekkimas, mis kulmineerus paanilise sahahankega ja siis m�tsimegi pisut end shoppamisega tuulutada. Meie ees j�rjekorras oli kolm mutti ja vanamees, leti taga nihuke.. Hillar Kohvi kaksikvend. Vuntside ja k�rvar�ngaga. Kuulasin kannatlikult, kuidas �ks t�di m��detud tempos k�simusi vormis, n�iteks "aga hapukoort ka on v�?" ja m��jah�rra vastas sama soliidse tempo ning veidi etteheitva noodiga "no onnn ju" ning kulges paki j�rgi. Ja nii iga asjaga, peetud m�ttepausidega sealjuures. Anttilast oleks ka kiiremini saanud.

Kui t�dil toidukraam v�rku laotud, selgus, et alkohol tuleb eraldi tehinguga sooritada. Loosi l�ks siis kaks tumedat �lut, pudel odekolonni ja kui nad olid m�nda aega valge veini �le arutanud (mida t�dil k�sti osta), tegin ma mingi ilmselt ka sealkandis tuntud t��pilise massim�rvari grimassi ja rahvusvahelise kabuuriliigutuse ning m��ja k�sis hetkega, kas mul on midagi kiiret.

Haarasin talt paki suitsu (v�ltisin viiesajasega maksmist, ehkki kiusatus klassivahet r�hutada oli suur. maal omainimese teesklemine pole kunagi �nnestunud, tegelikult) ja ootasime veerand tundi Jga �ues, kuni vanurite ekipaa� oma bordoov�rvi nullviide ronis ja m��da siledat j��d (suvel tuntud tee nime all) Ilum�e poole uisutas. Kui piim ja vesi (hale, mis) ostetud, j�udsime varsti nende punasele noolele j�rgi kusagil metsateel. Vanurid panid pohuilt k�ige keerulisemast kohast l�bi, mina j�in j�lle kinni.

Aasta viimane p�ev algas aga p�ikesega ning j�rgmine selge hetk oli j�rgmisel l�unal, kui linna t��le pidin s�itma paariks tunniks. Samas oli h�sti chill ikkagi, suitsusaun, j��auk (mida tunnen oma rannetel siiani ja J uputas kangi juba alguses igaks juhuks �ra) ja siiani pakitsev muhk, kui ma olin �ritanud aknast v�lja h�pata, aga aknalaud ette j�i. See ja muu ei v��ri �nneks taaskord meenutamist. Selleks on loodud fotograafia. Teel linna sai veel Valklast l�bi s�idetud, kus ma l�ksin haledaima triki ohvriks - �tlesin tere, hua jms ning haarasin laualt kosutava cocapudeli.

M��dus sekund, teine, mingi imelik m�lestus heiastus ja korki tagasi peale keerates oli selge, et midagi on v�ga valesti. Bel�i Aist moodustas nimelt olulise osa loodetud karastusjoogist. Aga s�itsin vapralt ikkagi linna, kuna olin nagunii tunni hilinenud. P�rast muidugi Valklasse tagasi, sest oli alles laup�ev...

Aga mis see siis kokku on? Elu? Hardly. Sport? Well, in a rustic kind of way. Sex? Not that I can recall..