Teisipäev, veebruar 22, 2005

Keegi usub j�rgnevat lugu? S�idad m��da s�ngeid maastikke, mis ajavad suvalistes kohtades �rnalt tossu v�lja, teisel pool podiseb muda v�i kostab kaugele aurumootorina podisev auk. Ja hetke p�rast on �mberringi taas meeletud lumev�ljad, kus m�etipus m�ngib oma reisijaid ootav bussijuht masina taga saksofonil Elvist. Haudvaikuses, �hegi inimeseta kilomeetri raadiuses. Peale meie. Allpool k�rutas miski p�rdik k�ll tsikliga m��da lund. Id�ll.

Suutsime 22ni �leval olla, et kinno minna. A seda Kiaanu filmi oli aint n�dalavahetusel n�idatud. Kurat v�taks.

T�na �nnestus viis tundi s�ita ja enne viimast 30 kilsa ots �mber keerata ning tuldud teed pidi tagasi k�rutada, kuna mingi m�lgas j�i j�lle ette ja ring seega poolikuks. Kuradi n�ri. Falloloogia Instituudi v�ljapanekut n�gime selle logistika tulemusena ka ainult �uest. Darn. Aga Islandi p�hjapoolseim tipp oli nii �ksildane koht kui v�hegi ette annab kujutada. Polaarjooneni ei viitsinud ujuda, paistis k�ll. Vaalu ei n�inud. Autolt konkreetselt koorub pori. Avis vist ei kujutanud seda asja p�ris nihukestel teedel ette. Homme tagasi.

Esmaspäev, veebruar 21, 2005

Lennujaamas olid omiku k�ik lilledega, sittagi ei saanud aru, kas just l�ppes iluuisutamises mingi oblasti cup v�i on lill siin ticket-less jaamas boarding passi eest. Igatahes kui meie taga istuv lapsega (harva tekib laste suhtes sellises koguses kriminaalseid m�tted kui ootesaalides) paarike vene keelt r��kima hakkas, kasvas erutus igak�lgselt. Kolmveerand tundi hiljem v�tsin maandumise turbulentsis nii julguse kui oma 14aastased vene keele �pingud kokku ja p��rdusin. Selgus � a) Islandil on t�na naistep�ev; b) mees on Islandi v�rkpallinaiskonna treener c) naine on tema naine, d) lapse kohta ei tuvastanud midagi p�nevat.

Ma ei oskagi vist eriti palju nii jaburaid kooslusi v�lja m�elda kui island, v�rkpall, naised ja venelasest treener. Aga kutt tundus p�ris �nnelik, et keegi temaga v. keeles r��kis. Endalegi tundus ka see kuradi kodune. R muidugi irvitas selja taga mu pause, kui mingeid s�nu ja s�nal�ppe meelde tuletasin ja pool juttu inglise keeles tuli. A isegi minu vene keelest sai see Feedja igatahes paremini aru kui aeglasest inglisest.

Akureyri maandumisrada oli j�rjekordselt �ks nendest, mis otsapidi merre ulatuvad. Kuradi k�he, arvestades kogu raputamist. Aga rendiautoks osutus seekord grupi v�rra tellitust k�rgem ehk uus Primera. On laev, raisk. M�gedes j�i ikkagi h�tta ning p�rast 70kilsast s�itu tulime �he t�usu pealt kolinal tagasi. Seal t�mbas �hel chevy maasturil juba perse lustakalt viltu, nii et me ei hakanud proovimagi. Paras m�gij�gi l�ks ka t�pselt sealt kurvi k�rvalt, kuhu m��da lausj��d �sna h�lbus libiseda tundus. Kolme ja poole kilsane �herealine tunnel oli teine erutav kogemus, aga sellest m�est muidu m��da ei saanuks ka. Go claustrophobia! Katsume polaarjoonele homme teisest k�ljest l�heneda, ilmselt l�peb k�ll samamoodi.

Linnake ise, kuigi riigi suuruselt teine, ammendas end valguse kiirusega. Sadamas konutas kolm jahti, suurim neist paraku rauast. T�siselt j�lk. Aga mingi punn s�itis samal ajal ka fjordi peal! Veebruar ja purjetamine!! Eks v�ljas oli ka 10 kraadi sooja tegelt ja p�ike. �lleisu saavutas just sel hetkel haripunkti, ent hotelli k�rval asuvas bohemian puhvetis v�etud 120kroonised kannud j�id ometi kord esimeseks ja viimaseks. Rga l�peb ��KS �lu� tavaliselt kl viis omiku..

Aga siin tuleb uni haigelt vara. Kuskil 7 �htul ronime voodisse, vahime telkut v kuulame muusikat ja j��me lihtsalt amoraalselt vara magama. Lihtsalt uni tuleb ja vsjo. Piinlik lugu. Ehk Eestis ei j�tku need 12tunnised seansid. V�i siis... ehk j�tkuvad. Maakera p��rleks tunduvalt kiiremini. Ja l�puks - olen �le elanud viimaste aastate esimesed viis p�eva ilma �hegi suitsuta. Snus k�ll enamuse ajast igaks juhuks p�ses.

Laupäev, veebruar 19, 2005

Kaks �petlikku lugu ja veel paar muljet. M�gedesse pole Mazda3ga ikka m�tet minna ja igasse v��rasse riiki s�ites v�iks ju selle paar n�dalat enne v�tta, et keel selgeks �ppida.

Kui v�idetakse, et pea k�ik r��givad Islandil v��rkeeli, siis me kohtusime juba esimesel p�eval kuskil, kus kaardi j�rgi tee olema pidi, lumme kinni j��des, selle ainsa p�him�ttelise kohalikuga. Pl�dises midagi ja andis labida. Aff. Polnd kasu. �tles pahura h��lega uuesti sama lause, mida see ka ei t�hendanud, ja l�ks k�ie j�rgi. Ootas meid p�rast veel kenasti j�rgi, vaadates, kas ikka saame l�bi. Sel hetkel, kui meie rehvid kindlat maad tabasid, j�udis liustikuni meist kogu aeg tagapool s�itnud t�di oma valge Pologa. Meist ta sinna j�i. Kiiresti oli vaja mingite keevade mudaaukude juurde s�ita, kust munahais �htuni ilmselt k�lge j�i. Aga podises ausalt. Veits edasi v�luva j�rve kaldal tuiamist l�ppes sellega, et R k�sis l�henevale rahetormiseinale osutades �n�e, mis see on?�, aga ma ei kuulnud, kuna jooksin juba autoni. Ilmselt esitasid ka k�mned tuhanded inimesed Tais sama eksistentsiaalseks osutunud k�simuse. Meie j�ime siiski ellu. Valus kogemus, v. valus on see rahe siin.

Toidufestivali v�istluse osa vahtisime ka t�na, kahte Eesti eite n�gin, Eesti Panga mingisugused protokollimoorid, otsisid uusi ideid vms. Demjanoviga surusime ka viisakalt k�tt ja ta kadus oma zh�riikohustusi j�tkama. Meile s��a ei antud ja R �tles ka, et laual oli nagunii rohkem kahvleid, kui tema toidunimesid kokku teab. �htuse gala jaoks ei viitsind �likonda kaasa tassida, niiet rabasime poest v�iku. Oi, just seal elukohaj�rgses s��stupoes peatus korra valdav osa siseelunditest, kui Baari oranzhi logoga jopes meest n�gin. Ehk neil on siin analoog sarnase tunnusgraafikaga. Soolestiku ja s�dame t�� taastus, sulgurlihasedki vist funkavad j�lle.

Positiivsem uudis on see, et v�idetavalt maailma ainus munnimuuseum on kolinud sinnakanti p�hjas, kuhu me homme s�idame. T�itsa v�igas. Otsisime mingi pool tundi t�na Reykjaviki kesklinnast, l�puks v�tsin julguse kokku ja k�sisin samal aadressil asuvast hotellist, et �just siin pidi olema linna k�ige veidram muuseum�. Tibi muigas v�ga diplomaatiliselt ja �tles, mulle tundus, et m�ningase rahuloluga, et asutus kolis riigi teise otsa. Lonelyplanetis kirjeldatud �hte b�roohoonet ei leind ka �les, ega ei otsindki, kuna selg valutas ja ei viitsind k�ndida. Olla nihuke eri k�rgusega tornidest koosnev udupeen asi, mis kohalike meelest on �heselt k�si keskmise s�rmega.

T�na sadas j�lle vihma, paar p�eva oli t�itsa karge ja p�ikseline. Vihm ei takistanud k�ll mingit gruppi keset t�navat k�laritesse ise�ranis koledalt laulmast. Kardan kampsuneid ja m�tse vaadates, et jutt sai ainult jumalast k�ia. Ma ei ole miskip�rast v�ga kindel, et jumalale nihuke r�vedus meeldib enda nimel ikkagi.

Oi, ja eile n�gime esimest alkoholipoodi. Supermarketites on ainult 2prossane �lu ja vein ja pole vist veel 15 aastatki m��das sellest, kui alkohol �ldse legaalseks muutus. Vaene rahvas. Aga nagu P-karu tabavalt m�rkis, paneks alkohol ja inbreeding kahepeale t�itsa t�en�oliselt genofondile serviti �ra. Igatahes on alkoholihinnad 3-4 korda Eestist kallimad. Ja see internet, milles praegu odavas hotellis �Bj�rk� istun, maksab 400EEK 24h. Ja ma arvasin paari nd eest Rootsis, et 200 krooni 24h eest on lubamatult palju k�situd...

Esmaspäev, veebruar 14, 2005

Pea on iga hetk l�hkemas, t�na isegi ei aevasta, see leevendas eile veidigi. K�hahood k�lavad ohtlikult, aga taanduvad, t�nan k�simast. Ja taskur�tt j�i koju. Leidis ka p�eva.

8:30 b�roosse (�hte neist mu viiest) j�udes istus mu laua taga mingi kuri nohisev asi, leidis, et mina olen teda ka nakatanud ja v�rskete ajalehtede puudumisel oli sunnitud lugema p�hiseadust. T�eline riigimees. Aga p�ev hakkas juba varem - Jga t��le s�ites tegime can't take my eyes off etc... saatel tootmisv�imlemist, et parem n�dal tuleks. Ehk k�rvals�itnud autod sooritasid m�ne avarii, ei pand t�hele, kiire oli. Sitta ta paremini algas. Elu eest �igel ajal valesse kohta j�udmised, kasutud �minad, kuna m�elda ei suutnud, s��a sain alles �htul kodus esimest korda ja n��d pean n�dalavahetuse l�bu koristama, milles ma eriti osaleda ei saandki.

Igatahes, lapsed - kui te arvate, et haigusele m�jub h�sti poole liitri salmiaki koskenkorva hajameelselt lauaviinaga lahjendamine ja lipsu taha luristamine, k�sige isa k�est, kui ema ei tea. M oma 18 juustuburgeriga p��stis eile veidi olukorda, aga Tartusse ma uuesti ei j�udnudki. Piinlik lugu.

Valitsus leppis ka j�lle tavap�rase "sai veidi m�ratud" vabandusega �ra, l�kski j�lle igavaks.

PS Punktidejagamine massidesse. Sain Rlt 5 t�na, kuna igatsesin tsiklis�idu j�rgi. Temalt lahutasin eile 97, a seda ta ei tea veel. Ma ise ei teadnud ka, et punkte jagan, nii et tal on -97 igatahes esimesena. Samas ta meenutas esimesena, et t�na on s�brap�ev. Selle eest v�ib vist +10 anda.

Neljapäev, veebruar 10, 2005

Eieiei, ma ei loe enam Maria blogi. Ime ka, et minul pole midagi �elda. Seoses s�nad n�ivad siiski limiteeritud olema. Cheeky weasel on must 12 a noorem ja ma ei tule eesti keeleski niukeste asjade peale. All of my life, where have I been... I wonder if I ever see me again. Anyway, I shall diminish. Well, I've obliviously had.

R, sinust ma ei kirjuta. P�him�tteliselt. Go drama.
Mitte v�hematki peale l�kak�ha mu suust ei tule.
Vabandust.

Pühapäev, veebruar 06, 2005

Tagasi Rootsist. Norrast ka, kus muru oli Trondheimis roheline ja inimesed steppasid pusav�el m��da linna ringi. Autot lumes juhtida oli muidugi r�ve, Norras k�siti m�nek�mne kilsa peal kaks korda teemaksu ja kesklinna sisses�ites tuli veel korra pappi sittuda. V�iks Tallinna ka nii �ra piirata, tegelikult, maakera p��rleks palju kiiremini. Suusam�el oli iseenesest kogu n�dala niuke ilm, millega hea p��stja isegi oma bernhardiini v�lja ei lase. A saime hakkama. Tagasis�idu ligi 700 kilsa �ksi roolis olemist oli aint t��tu a teiste enesetunne paistis veel hullem. N��d tuleb v�ga kole t��n�dal igatahes.