Laupäev, veebruar 19, 2005

Kaks �petlikku lugu ja veel paar muljet. M�gedesse pole Mazda3ga ikka m�tet minna ja igasse v��rasse riiki s�ites v�iks ju selle paar n�dalat enne v�tta, et keel selgeks �ppida.

Kui v�idetakse, et pea k�ik r��givad Islandil v��rkeeli, siis me kohtusime juba esimesel p�eval kuskil, kus kaardi j�rgi tee olema pidi, lumme kinni j��des, selle ainsa p�him�ttelise kohalikuga. Pl�dises midagi ja andis labida. Aff. Polnd kasu. �tles pahura h��lega uuesti sama lause, mida see ka ei t�hendanud, ja l�ks k�ie j�rgi. Ootas meid p�rast veel kenasti j�rgi, vaadates, kas ikka saame l�bi. Sel hetkel, kui meie rehvid kindlat maad tabasid, j�udis liustikuni meist kogu aeg tagapool s�itnud t�di oma valge Pologa. Meist ta sinna j�i. Kiiresti oli vaja mingite keevade mudaaukude juurde s�ita, kust munahais �htuni ilmselt k�lge j�i. Aga podises ausalt. Veits edasi v�luva j�rve kaldal tuiamist l�ppes sellega, et R k�sis l�henevale rahetormiseinale osutades �n�e, mis see on?�, aga ma ei kuulnud, kuna jooksin juba autoni. Ilmselt esitasid ka k�mned tuhanded inimesed Tais sama eksistentsiaalseks osutunud k�simuse. Meie j�ime siiski ellu. Valus kogemus, v. valus on see rahe siin.

Toidufestivali v�istluse osa vahtisime ka t�na, kahte Eesti eite n�gin, Eesti Panga mingisugused protokollimoorid, otsisid uusi ideid vms. Demjanoviga surusime ka viisakalt k�tt ja ta kadus oma zh�riikohustusi j�tkama. Meile s��a ei antud ja R �tles ka, et laual oli nagunii rohkem kahvleid, kui tema toidunimesid kokku teab. �htuse gala jaoks ei viitsind �likonda kaasa tassida, niiet rabasime poest v�iku. Oi, just seal elukohaj�rgses s��stupoes peatus korra valdav osa siseelunditest, kui Baari oranzhi logoga jopes meest n�gin. Ehk neil on siin analoog sarnase tunnusgraafikaga. Soolestiku ja s�dame t�� taastus, sulgurlihasedki vist funkavad j�lle.

Positiivsem uudis on see, et v�idetavalt maailma ainus munnimuuseum on kolinud sinnakanti p�hjas, kuhu me homme s�idame. T�itsa v�igas. Otsisime mingi pool tundi t�na Reykjaviki kesklinnast, l�puks v�tsin julguse kokku ja k�sisin samal aadressil asuvast hotellist, et �just siin pidi olema linna k�ige veidram muuseum�. Tibi muigas v�ga diplomaatiliselt ja �tles, mulle tundus, et m�ningase rahuloluga, et asutus kolis riigi teise otsa. Lonelyplanetis kirjeldatud �hte b�roohoonet ei leind ka �les, ega ei otsindki, kuna selg valutas ja ei viitsind k�ndida. Olla nihuke eri k�rgusega tornidest koosnev udupeen asi, mis kohalike meelest on �heselt k�si keskmise s�rmega.

T�na sadas j�lle vihma, paar p�eva oli t�itsa karge ja p�ikseline. Vihm ei takistanud k�ll mingit gruppi keset t�navat k�laritesse ise�ranis koledalt laulmast. Kardan kampsuneid ja m�tse vaadates, et jutt sai ainult jumalast k�ia. Ma ei ole miskip�rast v�ga kindel, et jumalale nihuke r�vedus meeldib enda nimel ikkagi.

Oi, ja eile n�gime esimest alkoholipoodi. Supermarketites on ainult 2prossane �lu ja vein ja pole vist veel 15 aastatki m��das sellest, kui alkohol �ldse legaalseks muutus. Vaene rahvas. Aga nagu P-karu tabavalt m�rkis, paneks alkohol ja inbreeding kahepeale t�itsa t�en�oliselt genofondile serviti �ra. Igatahes on alkoholihinnad 3-4 korda Eestist kallimad. Ja see internet, milles praegu odavas hotellis �Bj�rk� istun, maksab 400EEK 24h. Ja ma arvasin paari nd eest Rootsis, et 200 krooni 24h eest on lubamatult palju k�situd...

Kommentaare ei ole: