Esmaspäev, veebruar 21, 2005

Lennujaamas olid omiku k�ik lilledega, sittagi ei saanud aru, kas just l�ppes iluuisutamises mingi oblasti cup v�i on lill siin ticket-less jaamas boarding passi eest. Igatahes kui meie taga istuv lapsega (harva tekib laste suhtes sellises koguses kriminaalseid m�tted kui ootesaalides) paarike vene keelt r��kima hakkas, kasvas erutus igak�lgselt. Kolmveerand tundi hiljem v�tsin maandumise turbulentsis nii julguse kui oma 14aastased vene keele �pingud kokku ja p��rdusin. Selgus � a) Islandil on t�na naistep�ev; b) mees on Islandi v�rkpallinaiskonna treener c) naine on tema naine, d) lapse kohta ei tuvastanud midagi p�nevat.

Ma ei oskagi vist eriti palju nii jaburaid kooslusi v�lja m�elda kui island, v�rkpall, naised ja venelasest treener. Aga kutt tundus p�ris �nnelik, et keegi temaga v. keeles r��kis. Endalegi tundus ka see kuradi kodune. R muidugi irvitas selja taga mu pause, kui mingeid s�nu ja s�nal�ppe meelde tuletasin ja pool juttu inglise keeles tuli. A isegi minu vene keelest sai see Feedja igatahes paremini aru kui aeglasest inglisest.

Akureyri maandumisrada oli j�rjekordselt �ks nendest, mis otsapidi merre ulatuvad. Kuradi k�he, arvestades kogu raputamist. Aga rendiautoks osutus seekord grupi v�rra tellitust k�rgem ehk uus Primera. On laev, raisk. M�gedes j�i ikkagi h�tta ning p�rast 70kilsast s�itu tulime �he t�usu pealt kolinal tagasi. Seal t�mbas �hel chevy maasturil juba perse lustakalt viltu, nii et me ei hakanud proovimagi. Paras m�gij�gi l�ks ka t�pselt sealt kurvi k�rvalt, kuhu m��da lausj��d �sna h�lbus libiseda tundus. Kolme ja poole kilsane �herealine tunnel oli teine erutav kogemus, aga sellest m�est muidu m��da ei saanuks ka. Go claustrophobia! Katsume polaarjoonele homme teisest k�ljest l�heneda, ilmselt l�peb k�ll samamoodi.

Linnake ise, kuigi riigi suuruselt teine, ammendas end valguse kiirusega. Sadamas konutas kolm jahti, suurim neist paraku rauast. T�siselt j�lk. Aga mingi punn s�itis samal ajal ka fjordi peal! Veebruar ja purjetamine!! Eks v�ljas oli ka 10 kraadi sooja tegelt ja p�ike. �lleisu saavutas just sel hetkel haripunkti, ent hotelli k�rval asuvas bohemian puhvetis v�etud 120kroonised kannud j�id ometi kord esimeseks ja viimaseks. Rga l�peb ��KS �lu� tavaliselt kl viis omiku..

Aga siin tuleb uni haigelt vara. Kuskil 7 �htul ronime voodisse, vahime telkut v kuulame muusikat ja j��me lihtsalt amoraalselt vara magama. Lihtsalt uni tuleb ja vsjo. Piinlik lugu. Ehk Eestis ei j�tku need 12tunnised seansid. V�i siis... ehk j�tkuvad. Maakera p��rleks tunduvalt kiiremini. Ja l�puks - olen �le elanud viimaste aastate esimesed viis p�eva ilma �hegi suitsuta. Snus k�ll enamuse ajast igaks juhuks p�ses.

Kommentaare ei ole: