teisipäev, veebruar 22, 2005

Keegi usub j�rgnevat lugu? S�idad m��da s�ngeid maastikke, mis ajavad suvalistes kohtades �rnalt tossu v�lja, teisel pool podiseb muda v�i kostab kaugele aurumootorina podisev auk. Ja hetke p�rast on �mberringi taas meeletud lumev�ljad, kus m�etipus m�ngib oma reisijaid ootav bussijuht masina taga saksofonil Elvist. Haudvaikuses, �hegi inimeseta kilomeetri raadiuses. Peale meie. Allpool k�rutas miski p�rdik k�ll tsikliga m��da lund. Id�ll.

Suutsime 22ni �leval olla, et kinno minna. A seda Kiaanu filmi oli aint n�dalavahetusel n�idatud. Kurat v�taks.

T�na �nnestus viis tundi s�ita ja enne viimast 30 kilsa ots �mber keerata ning tuldud teed pidi tagasi k�rutada, kuna mingi m�lgas j�i j�lle ette ja ring seega poolikuks. Kuradi n�ri. Falloloogia Instituudi v�ljapanekut n�gime selle logistika tulemusena ka ainult �uest. Darn. Aga Islandi p�hjapoolseim tipp oli nii �ksildane koht kui v�hegi ette annab kujutada. Polaarjooneni ei viitsinud ujuda, paistis k�ll. Vaalu ei n�inud. Autolt konkreetselt koorub pori. Avis vist ei kujutanud seda asja p�ris nihukestel teedel ette. Homme tagasi.

Kommentaare ei ole: