Reede, juuli 30, 2004

 
Hirmus, ma leidsin Novaluxi pamfletist v�hemalt 10 asja, mida mul vaja oleks.
Auto on j�lle remondis, passin teist tundi Delis nagu Mart Susi, liitri kohvi �ra joond. Tegelt ka oli Susi siin, ilge lipsu ja pisikse punase Pologa lihapalle vohmimas. Oleks v�ind t�rtsu t��tujuttu ajada, aga ei julgend.

Koju ka ei julge minna, eile tuli k��giseinast vett lihtsalt. Tapeet muutus palju kunstip�rasemaks ja rotidki arutasid serveriruumis, kuhu p�geneda. Kirusid veidi ilm.ee-d, Savisaart ning otsustasid kuuenda korruse kasuks. Kolm �lemist viisid tuul ja ilm k�igi eelduste kohaselt �ra, arvestades m�hinat ja tumedat m�rtsatust. � �ritas arutleda, et kas kodu ja maja ei peaks t�hendama kaitset ilma eest, aga meil see ei kehti, teises toas tuli ka seina seest vett, S s�nastas k�ll poeetilisemalt "sein nutab", aga see ei teind olukorda eriti hubasemaks.

Kolmapäev, juuli 28, 2004

No mis siin ikka vahepeal suurt juhtunud on. T��d ei viitsi teha, k�in niisama vaikselt alla. N�dalavahetusel P�rnus olin sunnitud Lga lihtsalt tunnikese selili k�nniteel magama, kuna v�lisukse v�tmed olid kellegi teise k�es. Ei olnud hull, veits k�va betoon, aga ajalehed pea all ja Vitost (mis oli pungil asju t�is, nii et seal ei saanud magada) leitud palakas �le n�gude moskiitode kaitseks. Kaks �htut suvepealinnas tagas igatahes selle, et niipea ei julge ��siti sinna t�navale hulkuma minna. �kki keegi m�letab neid tolasid, kes majadel luuke sulgesid, �hte hamburgeribaari h�vitada �ritasid, parkides karusselle v�gistasid, lambiposte painutada proovisid ning m��dak�ijatele selgitasid, et valge triip keset k�nniteed pole jalgrataste, vaid pedede eraldamiseks.

P�habane rand (kuhu l�ksime p�rast kolme seriaali ja vormelistardi vaatamist, et kainusele viimane lihv anda) oli k�ll nagu suve viimane p�ev. K�ik k�isid ringi kurbade n�gudega, riided seljas. Meie ujusime. Vesi (mis minu ajal veel l�bi paistis) oli v�hemalt soe. P�haba �nnestus veel ka Rakveres maailmatuuril k�ia ning p�rast kuskil Viitna kandi rotikaputkas Mihkel Rauda kohata. R��giti, et ma olin mingi tibi rindu kommenteerinud (talle endale muidugi, kuna ma pole mingi seljatagar��kija) ning Raua l�bi s�imanud, et ta enam b�ndi ei tee. Tundus ohutu enough.

Olen v�lgu ka �lestunnistuse, et k�isin kahe n�dala eest kolmandat korda Viru Keskuses. �nneks T-ga s��mas ja tema teadis, kuhu minna. P�rast isegi v�luvas kodumaailmas uitamas, armastusv��rse pedepaarina. T�na v�tsin siis asja p�hjalikumalt ette, kuna mul oli olmekosmeetika lootusetult otsas ja riided on ju ka alla hinnatud. J�tsin automobiili teadlikult kobraskino k�rvale, et end parkimismaja lab�rindist seekord s��sta, aga edasine polnud ka lihtne. Paari osakonna m��jad itsitasid igatahes t�iega, kui ma haleda n�oga j�lle k�sisin, mis korrusel n��d olen, kus see kolmas meesteriiete ala asub ning kindluse m�ttes ka l�hima v�lisukse ning peldiku kaardistasin. Ja mis k�ige n�rim - erinevalt tavalisest ma lihtsalt ei leidnudki riideid, mida osta tahaks. V�ibolla on see periood mu elus �ldse m��das nagu mitu teist viimastel kuudel l�ppenud on. Viimase riiuli ees �he n�gusa pusa siiski sain. Ja m�ningase ekslemise j�rel p��sesin monstrumi maost ka v�lja. Kus sadas.

Ehkki L �tles �leeile, et teisiba EI JOO, kostis ta eile selle meenutamise j�rel, et ju peab improviseerima. Tegimegi ultimate pelmeenitesti, kuna paistab, et iga endast lugupidav firma on oma pelmarid turule toonud. Hakkas halb.

Chicagot ei julge ka p�rast esietenduse SLOL artiklit vaatama minna, kuna kardan, et igal etendusel istub Reet "Kodu keset" Linna, et keegigigi niii head spektaaklit vaataks. Laterna piletid on vabshe v�lja m��dud ning K�lmetava kunstniku portree oli igati kvaliteetne kom��dia. Mul oli veel k�lmem kui Konradil. Nii palju kultuurist. Tegelt k�isin �mblikmeest ka vaatamas (oli veel halvem kui esimene), nii et �rge hakake siin midagi arvama.


Esmaspäev, juuli 12, 2004

Ma ei teand, et Rockefeller eluski oli. Eilseni. Ja �sna Stingi n�gu oli ta ka 86ndamal v�hemalt.

K�vaketas on uus, vanadest failidest suurt midagi alles. Cunt.

Reede, juuli 09, 2004

vabandust, aga mu k�vaketas lihtsalt h�vis sealses palavuses. taastumise j�rel kirjutan j�lle. uskumatult sitt olukord.

Reede, juuli 02, 2004

Seda ei saa n��d kerge lugeda olema. Aga umbes nii mu m�te pealt 30 kraadises �hus (ilmne liialdus, matrix) t��tab:

Kreeka ajaloolased kirjeldavad t�nast keskmisest suurema t�en�osusega kui �p�eva, mil tuul suri�. Istusin paar minutit maja tagant leitud �llelaudade (sellised, kus pink on lauaga �henduses, nii et �mber saab minna vaid kogu t�iega, mille t�en�osus on pisut v�iksem arhivaaride taiplikkusest, kuigi viimasel pole samas f��sikareeglitega v�rdset j�udu, aga kuna see f��sika moodi tuligi). V�hestele riideesemetele vaatamata tundus, et ajud (mul on keskmisest parem fantaasia) voolavad kohe p�ikesele vastaspoolel asuvast k�rvast nii v�lja, et auravad enne kaela puudutamist. Ja see oleks ju piinlik.

Siiski, p�rinedes t�en�oliselt (teaduslikult t�estamata) karmide tingimustega harjunud viikingitest ja omades suht kehva pigmendiressurssi, otsustasin veidi veel vastu pidada. P�evituse nimel, v�i nii. Korra keerasin p�ikesele isegi selja, aga ajud ei olnud eriti kompromissialtid ning ka v�lgumihkel andis kolmeosalise minateatega m�rku, et muutub hetke p�rast ballistiliseks. Istusin varju. Kogu �mbrus tundus v�lja surnud peale paari veits eemal asuval maanteel s�itva veoauto ja rongi (varem v�i hiljem saab temalgi k�tus ehk k�igutuul otsa).

Tuikusin kuidagi �les tagasi, kus n�gin vaid kahte t�di, kes omale kohvi keetsid. V�himatki aimu polnud, kuhu k�ik teised sai. V lahkus kodukanti, et v�luvas suvises metsas miskit lindistada, aga ma j�tsin temaga nagunii enam-v�hem h�vasti. �ldiselt peaks k�ik inimesed kellestki lahkudes arvestama, et iga hetk v�ib olla viimane kohtumine ja hiljem selle p�rast kahetsemist (t�en�osus v�ike, aga p��rdv�rdeliselt valus) on v�imalik h�lpsalt v�ltida (ei kehti m�rtsukate ja timukate kohta).

Kuhu ma j�ingi. Aijaa, kohvi (ma ei kasutaks siin s�na �keetmine�) protsessi saladustesse loodan end veel t�na p�hendada � olen n�inud seni tulemust kui aparatuuri (tinavalamise t��pi vasest plekkn�u ja miski mikser), aga kuidas nad j�uavad klaasit�ie k�lma kohvini, mis kujutab endast tegelikult pruuni vahtu, kust klaasi �mber keerates suurt v�lja ei valgu, on seni m�steerium. Igatahes, j�in �mbrit�ie vett ja otsustasin linna poole sammuda. Ehkki absoluutselt k�ik tundus v�lja surnud (v.a k�rbsed, kes kogusid lihtsalt minusuguste lollide jaoks kusagil energiat), paistis linn v�hemalt veel leige laip (�leige� k�igi t�henduste kirjeldamine l�heks siin kontekstis liialt pikale). Ostsin Gle paki suitsu asemele, kuna ta on mulle �ksjagu neid andnud ja taarusin l�bi h�reda end halvaendelise liiklusega �le t�nava paistvate korvtoolide poole.

Kohvikus sees oli meeldivalt jahe, aga ega ma selleks l�unamaale tulnud. K�sisin leti taga uimerdanud kollase topiga tibilt �lut ja ta suutis k�iki sorte (heineken, amstel) peale warsteineri kusjuures kenasti v�lja �elda. Inglise keel piirdus tema puhul v�ljendiga �excuse me� ning, nagu selgus, on keeleoskus otseses seoses naeratuse laiusega. Eks ma ole ennegi t�heldanud, et rumalatel inimestel v�ljendub enesekindlus sageli eluohtlikes v�i v�hemalt kogukonna hukkam�istu nuruvates kohtades. Nii temalgi � viril ja vesine irve, kuna oskas ju pisut inglise keelt.

Aga ma olin selleks liiga pika tee tulnud, et puhta statistika p�hjal n��d asi sinnapaika j�tta. Kuna ta valmistas maailma loomisega v�rreldava aja (p�ev? kuus p�eva? ei, pigem p�ev, kuna lihtsameelne on arvata, et jumal n��d t�esti sama palju t��tunde n�itas, kui tal tegelikult kulus) kahte kohvi, k�sisin talt omale ka �he ja siirdusin kraami ootamata trotuaarile varjulisse lauda. Noh, punutud toolid tunduvad alati justkui sulle loodud. V�hemalt eemalt. Kooperatsioonis kehaga osutuvad nad umbes sama mugavaks kui padjaga armadill.

V�tsin siis sandaalid jalast (k�mmekond k�rbest suri keset elavat vestlust, v�hemalt ei piinelnud kaua) ja sirutasin end selle 1,5kohalise korvdiivani peal v�lja. Noh, sirutamine t�hendas t�siseid kompromisse. T�tarlaps k�is veel k�simas, miukest kohvi ma tahan ja j�tnud meelde G ikeelsed v�ljendid, s�nasin, et medium with sugar. Oligi olla. �lleks seekord kohalik Amstel. Mis oli soe. Mille eest nad veel �hel p�eval maksavad, kui keegi v�he v�rskem k�lastaja saabub.

Lugesin siis rahulikult ja tegin observatsioone t�naval toimuvast. N�iteks oli k�nniteedpidi edasi �ks riidepood. Enamasti on riidepoed siin siidile spetsialiseerunud. Ja v�lja t�stetud puu peal kobestaski �ks mutt heldinult oma kirevaid salle, teises k�es kohviklaas ja muidugi p�lev sigarett. Samuti n�gin kahte KIIVRIGA tsiklisti. See oli esmakordne, aga nad s�itsid ka kitsal t�naval umbes sajaga (efektselt p�genevaid kitsi siin paraku ei ole, vaid hosteli juures elaval koeral oli kelluke kaelas, aga p�genemist pidas ta noorp�lve hulluseks, sest asjadel on kalduvus alati laabuda. Ka kolme jalaga), aga k�llap nad vanamutte ehk ikka natuke hirmutasid ja panid n��rit�ite viisi pesu lehvima.

Tellisin teise �lle, veits k�ll hirmus, et �kki nad toovad ka selle juurde kausit�ie kr�psude v�i soolak�psistega (eile vutipubis juhtus seda neli korda), aga �nneks mitte. Esimesi ma ei puutundki, kuna see meenutas... �li. Ja �lu oli sama soe. V�itlesin parasjagu k�mnekonna uue m��da mind roniva k�rbsega, kui m��da voolas kolm.. ee.. noh.. naist. Lihtsalt naist. �ks oli vanem, teised, m��tmeid vaadates ilmselt tema t�tred. No ma ei arva muidu paksudest inimestest halvasti, aga esiteks haisesid nad nagu viis (neid endid oli kolm) sitapotti (vt def altpoolt) ning ma oleks iga kell eelistanud kasv�i vana head kodutehtud higi, aga mitte seda viimaseidki meeli halvavat pilve. Ja see spektaakel l�ks edasi. Kuna olin oma armadillil sirakil, j�i viimase peret�tre tagumik enam-v�hem mu silmade kohale kogu ajaks, kui nad sallivalikuga tutvusid. Kuidas seda n��d seletadagi � lihtsaim on vist ette kujutada, et kellegi tagumik on sama suur kui pea ja �lakeha kokku, kui neid on veidi veeretatud, paar muna m�nusa l�di oleku tarvis sisse segatud ja siis valgetesse liibuvatesse p�kstesse topitud. Ma ei ole veel �le saanud ka hirmust, et punane lillemuster p�kstel oli pojengid. (Ja ajaloolise t�e huvides olgu �eldud, et ma tegin �rnalt harilikuga oma m�ttes v�ikese m�rke rea �1,5 kohaline armadill� k�rvale kuna minu all �ganud putsvinutis tundus just selle neitsi (keegi kahtleb selles?) jaoks loodud. Ja v�ibolla isegi pisut v�ike.)

Mingil p�hjusel l�ks pilk korraks �le tee, kus mu tavalise suitsuputka katusele oli tekkinud silt �Another Reality�. Noh, ajaloolased ja muinasjutuvestjad kakleks ilmselt emma-kumma elu l�puni, kas see on kogu aeg seal olnud, v�i tekibki uues dimensioonis kolmeks sekundiks selline m�rge ekraanile. Ma nende vaidlusse ei sekkunud ning v�bisev punavalge ollus t�mbas pilgu nagunii endale tagasi. V�tsin end kokku, ajasin k�rbse �lle seest v�lja, koukisin t�hjast kohviklaasist kaks just seda hetke kannatlikult oodanud j��t�kki, j�tsin virilale tibile keeleoskuse eest �le 20% tippi (naeratusega ei suutnud lihtsalt tasaarveldama hakata) ja teostasin oma leivanumbri � p�genesin (alati v��rikate liigutustega, muidugi vastavalt v�imalustele).

Kontoris k�sis G �kes mind siia t�i?�. Aus vastus olnuks ehk veits ebaviisakas. Ehkki eile �htul tema autoga keskuse ette parkides valis ta veits kaugema koha ukse k�rval asetsevatest autodest, ohates, et �need on siin ju k�ik naiste omad�. Leidsime igati ohutu nurgataguse, kuhu saanuks otsa tagurdada vaid katuselt v�i puu otsast (muidugi on naiste autos�idu aastaraamatutes ka seda t�heldatud, aga ametlikult pole keegi neid fakte kinnitanud. Kuradi heterod.)
Ma ei oskagi �elda, kas toidukaart ammendus esimesel p�eval v�i t�na. �li. Ainult �li. Gallonite viisi �li. IGA toidu peal. Kui kartulid on veidi rohkem praetud, on ok, a niuksed poolkeedetud-poolpraetud libedad olevused on lihtsalt j�lgid ja v�imatu on neid s��a. Salati peal on ka �li. Tzadziki (muidu imeliselt hea) peal on ka �li. Juustu �mber on samuti �li. Ja siis veel mingi piprakaun, mis on �le ujutatud - kes esimesena �ra arvab, saab igaveseks m�lestuseks paki margariini....

Eile juba tundus, et s��klal�unaks polegi libekartul seekord. Oli k�ll. K�ige all. Kavalad on nad raisad ka veel nigu k�hrikud. Peal oli (vormiroog) hakkliha (ehk hakkiha nagu ma hiljuti kuskilt men��st lugesin) ja k�ige otsas n� munapudrukiht. T�na pakuti miskit riisi v�hemalt �he lihat�kiga (ei olnd k�hrik aga �tleme nii, et m��daminnes �line siiski). Salat oli muidugi �lisupp tomati-kurgiga. Ja siis topsij��tis toreda plastmassspaatliga, mis meenutas tegelt k�hvlit kujult, h�sti v�ikest. K�hrikutele? Igatahes ma ei armasta j��tist ju ka.

AGA - t�iesti legaalselt oli s��klalaual t�na rida v�ikseid pitse ja kanne rakiga. Ma ei pidanud isegi k�sima, MIS see on, kui h�guseid pitse teiste ees n�gin. Valasin enda oma t�is nagu p�rast karmi heinap�eva kaevu juurde tublit s��mu k�lma piima v�tma minnes. Ja kus mingi t�di pistis siis emalikus paanikas kaagutama, et see pole ju vesi, mida ma ometi teen, kas ma ikka tean, misse on. Ei teadnud ma jee - raki mis raki. N�itasin, et vesi on hooooopis teises klaasis, aga ta arvas vist ikka, et ma annan kohe otsad. Ei andnud ka kolmanda pitsi peale. Tuleb, kurat, isa �petama. Viin v�i viinamarjapuskar v�i kuidas seda rakit n��d k�sitledagi. M��duka k�harohumaitsega. Bulgaaria, Eesti ja Inglise majanduse, poliitika ja looduse �le inglasega arutledes sai kannuke eba�iglaselt kiiresti t�hjaks.

L�hen proovin n��d, kuidas p�ike ja raki kokku sobivad. K�ik teised on kusagile kadunud. Raki ilmselt. Loodetavasti, h�k, ts�kkel, h�k. Hommikul hilines algus nagunii tunni. Ja miks rakit alles l�unal anti? V�inuks ju kl 9 maksa p�rast eilset uuesti k�ima t�mmata, oleks l�busamalt l�ind ning v�inuks varem alustada.

PS Mingi vunts �ritas muga ka kontoris prantsuse keelt r��kima hakata. Niiviisi pole ma oma sentimeetrites tehtud a tollides kirja pandud CV eest veel kunagi maksma pidanud kui nende uudishimu t�ttu siin. Aga olen k�igest puhtalt v�lja tulnud seni. Praegu nt teesklesin, et j�in magama... Ahv v�ttis Veljo plaadi ja hakkas vareseh��li kuulama. Ei, n��d on k�gu. Ja vahepeal mingi dub-muusika. K�llap teeb mingit tribuutplaati linnuh��ltest. P�genen.

Pilte pole t�na kah veel teinud, andestatagu.
Ettekanne l�ks vist h�sti. Nigu �ks mu slaid t�lgitud sai, vallandus tavaline hirmus vaidlemine neil omavahel, t�lk vastas ise k�simustele, mina j�in vett ja otsisin Festardi abil ees olnd l�pparist mingeid ikeelseid s�nu (naarits nt). Ppt tuli teisest masinast. Mingi hetk j�id nad vait ja ma ei �ritand isegi aru saada, kas nad olid �nnelikud v�i pahased, aga ju neil on lihtsalt palju k�simusi, mida k�vah��lselt arutada. J�tkasin j�rgmise slaidiga, l�bides kokku sama ts�kli. K�ik ongi �ks ts�kkel.

Ja imede-ime, telekast lasti eilsete korduste taustal mingit v�lismaa muusikat, k�las lausa nagu Morrisey. BBCd n�itas ka veidi, ankrutaat oli lihtsalt keeletu, ei osand muud �elda, kui et "ma ei usu seda" ja siis veel kolm korda samamoodi. Ts�kkel.

�isel t�naval lauldi stabiilselt ainult kahte pala, mis olid mulle erakordselt tundmatud ega paljud ka eriti jalga takti l��ma. �ks v�is h�mn olla, teine mingi jalgpallijumalatele p�hendatud ood ilmselt. Nektarit ja ambroosiat polnud, aga j�reldasin, et ilma alkoholita neid ei laulda. L�hen n��d otsin j�lle paki 2,7eurost suitsu. Ts�kkel.

Teised siidimuuseumis, �nneks mul k�idud. Ts�kkel.

R�tm on ka oluline, muidugi. Ts�klite vahel.
Ujumas ei k�inud, k�ll aga mingi madala ja mudase j�e ��res, kuna igal p�rastl�unal p�rast ettekandeid on miski k�eline tegevus. Et ma eilsest muidugi midagi aru ei saanud, pildistasime Vga sitikaid. Teised... ma t�esti ei saanud aru, mida nad tegid. Asi n�gi v�lja nii, et esmalt anti k�igile p�he valged Coca-Cola nokatsid, ilmselt p�ikese kaitseks, mitte ei toetanud CC p�ha �ritust. Siis ronis inglise professor miski v�rguga j�kke, enne l�igati �hest wellingtonist miskip�rast kummikud k�ljest ja nendega ta seal siis muttas. Sogas natuke vett ja t�i v�lja taimi ja muda. Teine, kohalik naisprofessor jagas saasta karbikestesse ning elava vadina saatel siis uuriti neid pintsettide ja luubiga. Tundus, et tegu on �petusega, kuidas lastele mingite liikide m��ramist tutvustada. Osad t�did kadusid muidugi kohe p�ikese eest puu alla, mina ajasin vapralt vapsikuid taga. Kelleltki sain hurmaval luhal hammustadagi aga tuimusest vasakus jalas see �htuks kaugemale ei arenenud. V k�ll �tles, et peatselt levib see �le kogu keha ja r��kis j�rjekordse �petliku loo m��da ekvaatorit �mber maailma vms matkanud mehest, keda n�elas nihuke madu, kelle hammustust sa sel hetkel ei tunnegi. Mul nii p�nevaks ei l�ind. Too tont oli ka mingi hetk tundnud, et n��d l�heb tuimaks, t�mbas v�rkkiige �les kuskil dzhunglis ja oigas seal kolm ��dp�eva.

P�rast s�itsime meie hosteli taga asuva m�e otsa, aga kotkaid jms ei n�inud �htegi. Esimesel p�eval, samas, juhuslikult p�ris mitut. Toredat filmi n�idati seal looduskeskuses ka kurjadest r��vlindudest, raisakotkad v�i kes nad iganes ka olid. J�in kolm korda magama, aga igav see tegelikult ei olnud. Nii l�hedalt ei n�eks neid suurema passimiseta nagunii.

Uued kreekakeelsed s�nad olen �ra unustanud, lingvistiliseks highpoindiks oli ehk �ks grupi liige, kes mulle mingi hetk peaga viipas ja r��msalt �vitt� �tles. Veidi nende omavahelist kreekakeelset vadistamist, siis lohutas Giorgos, et SEDA s�na peaks ma ometi teadma + naine �tles, et h��ab alati oma �pilastele �vitt-vitt�. K�lm jutt jooksis �le selja � kellega nad vahepeal r��kinud on... Aga selgus, et see on prantsuse keelest hoopis ja t�hendab umbes �ruttu-ruttu�. Veljo kohmas siis vaikselt, et eesti keeles on see bad-bad word. Siis tundsid kreeklased piinlikkust. Vedas. Aga kusagil restos oli sitapoti peale kah tootja poolt (suguv�sa nimi kindlasti) kirjutatud �Vitnvit� v�i midagi v�ga sarnast. Ja et teema kokku v�tta, siis esimene keskkonnahariduskeskus asutati Kreeka linnakeses Klitoris. Uus k�lmav�rin tuleb, kui hakkan seoseid oletama...

Inglasega jutustasime palju eile. Ilmselt mingi 50aastane, Sarneti V�intsi n�oga ehk punase pea ja veits �lespoole keeratud vuntsiservadega Shoti m�giveis. Vanaema olla aga venelane. Igatahes normaalne mees, totaalne professor, kes midagi jutustades veidi koogab, asetab k�ed reite vahele ja pea kisub sutsu paremale olulisemate hetkede juures. Aga arutelus alkoholist ja suitsetamisest loobumisel oli tal suitsude osas pohui, ent ei suutnud ette kujutada, kui kaua ta t�pselt ilma alkoholita vastu peaks. Lisaks on tal ManU hooajapilet ehk k�ib nende k�ikidel m�ngudel, t��le s�idab tsikliga ning PhD tudengitega k�ib koos joomas (kuna seal on ka ju �ks Big Red ja noorematega ei saaks nagunii, kuna neilt peab eksameid vastu v�tma). Niisugune h�drobioloog siis.

�htul sammusime kahe grupi naise ja Vga siis baari vutti vaatama. Esimene valik t�hendas �ldiselt �ues istumist, meeletut s��skede hulka (tulla T�rgi riisip�ldudelt vms, Kreekas neid pole) ja �he naise pakutud t�rjevahendit, mis oli kollane kehale asetatav kleepekas. Haisesin nagu k�ndiv ja suitsetav sitapott (miskip�rast arvatakse, et sitapott haiseb sita j�rgi. Oiei, oma haisu talub veel, mitte aga k�ikide peenete puhastus- ja l�hnavahendite). S��sed l�ksid sellest eriti pilve, suitsetada lubas ka ning plaastri kontratseptiivset m�ju ei j�udnud anal��sida. Peatselt l�ksid V ja �ks tshikk teist pubi kontrollima ning ma j�in teisega puha kahekesi. Eks see vestlus sellises parimas Tarzan-Jane stiilis arenes, kuna rohkemaks ei jagunud tal suurt s�nu.

Pubi oli pisike pettumus, kuna polnudki tuubil t�is, aga see v�imaldas ka head istekohad ja s��ski oli v�hem. Elavamaks muidugi l�ks ja l�pus plaksutati ja oiati juba iga l��gi peale kaasa. Ja kui siis l�puks v�rav tuli ja seda korrati, r��giti iga kord veel k�vemini. Ehk nad said ikka aru, et tulemus on ikka 1:0, mitte 5:0. Ise nutsin ka r��must t�rtsu igatahes ja mis sealt edasi arenes, on raske uuesti ritta panna. Ilmselt paari tuhande aasta p�rast on ajaloolastel sellega veel tegemist, kuna tihemini niukst v�itu ei tule. Igatahes - m�ned sekundid p�rast v�itu teipisid k�ik m��das�itvad autod ja motikad/rollerid oma signaalinupule tellise ja neid polnud linna v�iksusele vaatamata mitte v�he. Ega muud moodi ei saagi seda ette kujutada, kui et kahes reas kulgevad erinevad s�idukid ja K�IK annavad pidevat signaali. V�ike v�patus, kui vastashoovist automaadivalangut kuulsin, aga sammusin kiiresti veits laiema t�navaosa poole nurga taga, kus tundus kah v�ike pidu k�ivad.

V�ike my arse. V�ljas oli telekas, k�larid, kaks tulet�rjeautot, tantsivad poolalasti mehed nende peal, hullult lippe, pidevalt pritsiv vahuvein ja isegi politseiautol k�is vilkur ja vahepeal alarm. Digikaameraga polnd eriti lihtne pilte teha nii h�maras a midagi panin veebi veel �les. Tunnikese pidasin vist seal vastu, siis t�mbas n�gu pidevast uskumatu naeratuse tootmisest krampi ja ma ei suutnud enam veejugade eest piisava osavusega �ra p�igata ega kaamerat kaitsta. L�puks lasi ju tulet�rjeauto muidugi oma paagid rahva sekka t�hjaks. Ilutulestikku v�hemalt polnud eriti. Ja loodetavasti ei l�inud mets kuskil p�lema.

V oli vahepeal �ra kadunud, k�mpisin siis kah meie keskusehoonesse, kus tolleks ��ks kaks voodit eraldati. Nihuke kolhoosikontor keset linna, ilgelt suur aga n��d nende k�es t�iega, s��kla, tubade osa, klassiruumid, keldris kunagi ka laborid tulemas jne. All vestib��lis tiksus kella �he aeg veel kolm t�di grupist ja valvur, kellega siis kah veidi kreeka kanalite �lekandeid eri linnadest vaatasin. Korraga oli ekraanil kaks linna ja reporterid pl�disesid pidevalt midagi. Tuli, kusjuures, paremini v�lja kui AKl tavaliselt. T�did �ritasid minuga ka r��kida, eriti v�lja ei tulnud. �tlesin paar korda ilmselt viisakusest �Tarzan� ja s�venesin raamatusse, sest und ei paistnud.

Veljo on peaaegu kaks tundi n��d juba r��kinud, n�itas pilte ja laseb loodush��li. Linnueurovisiooni tutvustamise peale l�ks grupi seas eriti suur podin ja huilgamine lahti. Aga jah, kohapeal selguski, et alguses teatud max tunni asemel on kummalegi ette n�htud ligi kaks. Aga mina n�itan harivaid Eesti filme neile nagunii suure osa ajast. Ja n��d ongi minu kord.

Neljapäev, juuli 01, 2004

Kolmas p�ev. Nalja polegi enam eriti saanud. Pandavatest inimestest r��kimata.

Ja eile polnudki joomist kah. Aga kuna ma olin esimesel �htul v�ljendanud oma kiindumust ouzo vastu ja kuigi G �petas mulle paar uut v�ljendit joobesoleku faaside kohta ning EI soovitanud ouzot, tellis ta eile l�unas��gi juurde ise mulle suraka (seda v�is ligi 100g olla). Ju ma tundusin siis kurb v�i janune. Aga nad ongi siin v�ga abivalmid, mis jama ma iganes ka ei k�siks. Viin (v�idetavalt 60voldine) t��tas h�sti ja nohu taandus ka �htuks. Selleks k�isin linnakese (Soufli) peal veel ka aapteekke otsimas. Kahes oli siesta, kolmandas 4aastane poiss, kes ema ingliskeelsete s�nade leidmisel abistas. Et �ra hoida piinlikke keelebarj��re, nuuskasin lihtsalt letile ja sain, mis vaja.

P�rast s��ki kolasime Vga natuke k�la vahel. Miski surnuaia leidsime, kus ma siis ka elus tsikaadi �ra n�gin. Ei olnd lind ega olnud konn ta, mingi puut�vest eristamatu p�rnikas hoopis, kes tehnika ajakuluka �lesseadmise j�rel �he teise tsikaadiga teispool t�ve t�lli l�ks ja m�lemad eri suundadesse lendasid. Mis on k�ll saanud good-old v�imalusest "r��gime meie suhtest"?

Aga t�pselt nii tore ongi Vga koos k�ia � n�eb tuvi (v�i roostep��sukest. V�i teist sorti tuvi, sest tsikaadid �nneks on k�rgel ja ei eristu muust), paneb statiivi �les, vahetab objektiivi, s�tib asendit ja valgust ja hakkab pildistama... ja tuvi lendab minema. Varustus ettevaatlikult maha ja kotti tagasi. Ts�kkel v�tab kokku nii veerand tundi. Ja k�mne meetri p�rast kordub sama. Ja siis uuesti 20 m p�rast. Liblikate ja p�rnikatega on lihtsam, need saab sama objektiiviga �ra teha. Ega mul ka muidugi igav ei ole, otsin siis ise veits suuremaid ja v�heliikuvamaid asju, mida pildistada, aga omamoodi hariv on see k�ll, et keegi ei n�ita kogu aeg, et n�e miuke auto v�i motikas, vaid m�rkab igast sisalikke ja �mblikke ning r��gib �petliku loo iga kuuldud/n�htud linnu v�i p��sa kohta. Ning tema sugulaste kohta Eestis. Ning �he sugulase kohta, kes aint kuskil Taga-Kaukaasias elab. Ning �he mitte-sugulase kohta, keda hirmsasti tegelikult kohata tahaks. Minule on seni imponeerinud peamiselt vabas looduses kasvav kanep.

Siidimuuseumi otsa koperdasime ka, �ieti passisime veerand tundi v�iksel v�ljakul, mille putkast V Eestisse helistada �ritas. Ja muidugi lootis, et tema eest p�genenud sisalik tuleb �kki veel tagasi. Siis ammendas ristmik end minu jaoks ning ahastusest m��das�itvaid motikaid (rolleritest endurodeni ja �htegi kiivrit pole ma kellegi n�inud) pildistades leidsingi, et k�rvalasuv maja on muuseum. Oli paar aastatuhandet ajalugu kuni moodsa tehnikani ning l�puks ka elusaid siidiusse vahtida. Kr�bistasid oma mooruslehtede kallal p�ris korralikult. Ja �hte kilpkonna, kes pidi muuseumile �nne tooma (meilt t�i kokku 2,4 eurot). Piletimuti v��rkeelev�imete piiriks j�i lai naeratus, aga muidu oli ta tore. Linnake oli ka t�sine siidikeskus olnud kunagi 100a eest. T�nap�eva nad enam eriti ei j�udnud, ilmselt said stendid otsa.

Kuigi eilne tutvumis�htu oli paar tundi hilinenud, tuli ikkagi l�bida t�likas tutvustamisring, kus keegi ei naernud minu naljade �le, aga olen �sna kindel, et nad ei saanud keelest aru lihtsalt. Enne suitsur�dul �pilastega (40 ringis kreeka naisi, ise ka k�ik silme all olevate aastar�ngaste j�rgi nii 40 ringis) kohtudes oli nende esimene ehmatav k�simus, kui vana ma olen... Natuke seletasin siis, mida seni eluga pihta olen hakanud. �hkkond l�ks vist veidi paremaks. Siis mainisin seni�pitud kreekakeelseid s�nu, millest �ks t�histas, eksole, joovet ning troopiline j�� oligi sulamas. Aru nad must k�ll v�ga ei saanud, nagu mina j�in kolm korda magama p�rastisel ametlikul tutvustamisringil, kus ainus arusaadav s�nav�tt oli V oma. Ja nii l�hevad k�ik j�rgnevad kolm p�eva.

Hetkel k�neleva (pooletunnise hilinemisega vaid plaanitud algusajast) inglise veeuurija jutt on kah nagu arusaadav, aga seda t�lgitakse ja meeletu aeg kulub taas. Meile ei t�lgi keegi midagi, aga miskip�rast ootavad nad, et me Kreeka keskkonnakogemust ka Eestis levitaksime.

Ahjaa, eile ei olndki joomat, vaid grupp l�ks p�rast suht vastikut �htus��ki keskkonnakeskuse s��klas... kinno. Mingi kohalik rezhiss��r pidi rahvaga kohtuma tulema ja seda v�imalust ei saanud nad m��da lasta. Giorgios k�ll �tles, et film on jube, aeglased kaadrid, keegi k�nnib kuskile, 10 minuti p�rast �tleb ta �bullshit� ja siis v�tab kaamera teda t�kk aega teiselt poolt. Kui ta Carmenit teaks, v�inuks ma Taska bros shed��vrist talle r��kida. Aga lasin mehe magama.

22 aeg v��rastemaja puhvetisse j�udes leidsin jalgpalli ja 0,5liitrise pudeli-Heinekeni. Istusin siis maha ja saatsin magama l�inud Vle s�numi, kus olen. Veidi hiljem ilmus ta aga t�ies varustuses ise v�lja ning �tles, et l�heb metsa hoopis. Taskulampi tal polnud, aga �he aeg ��sel j�udis �nnelikult tagasi. Mina vaatasin niisiis kohalike rullnokkadega vutti, kes olid vist hoopis Portugali poolt. Igav ja kurb �htu oli, p�rast lugesin natuke. Vaatame, mis t�na saab. Loodetavasti kreeklased kurvastusest ei joo, nii et kui nad kaotavad, olen homse ettekande ajaks �kki isegi v�rske.

Keset inglase loengut astus just sisse mingi kohalik taat, kes oli kuidagi t�htis. Arvatavasti linnapea (v�is ka maffiapere juht olla), kelle jutust ei saanud muidugi mitte marokotki aru ning nii k�hku nagu ta pulti ronis ja (ilmselt innustus-)k�ne (keegi v�is ka surnud olla, mis osutus heaks uudiseks) pidas, lahkus ta omaette midagi pomisedes ka ruumist (plaksutati, mis seab surma v�imalikkuse natuke kahtluse alla) ning dr White saigi oma p�nevat Manchesteri �likooli h�drobioloogia �ppekava edasi tutvustada. Ma ei tohi magama j��da, ma ei tohi magama j��da... Aga Danger Bayd vaadates tahtsin ju ka ise merebioloogiks saada. Ja Paradise Beachi vaadates surfariks v�i v�hemalt t�mmuks h�stivarustatud pesumodelliks. Ja E-t�navat vaadates kiriku�petajaks. Ja 6 Feet Underit vaadates... oijah. Ma ei tohi magama j��da... kasutu hulk inimesi sureb sel ajal kah veel lisaks k�igele.

PS �ks l�hike vanem mees siit keskusest arvas, et l�heks p�rast ujuma. Kuskil olla j�rv. J�es pidada ujumine ebaseaduslik olema (s�jav�e p�rast ilmselt), meri on sutsu kaugel. Aga nagu aate-taat kinnitas, on seadus siinkandis iga�he s�dames, mitte j�es-j�rves. Samas organis v�ib muidugi ka vabalt kellegi poolt �� otsa s�damega teritatud t��gi teekond l�ppeda.