Neljapäev, juuli 01, 2004

Kolmas p�ev. Nalja polegi enam eriti saanud. Pandavatest inimestest r��kimata.

Ja eile polnudki joomist kah. Aga kuna ma olin esimesel �htul v�ljendanud oma kiindumust ouzo vastu ja kuigi G �petas mulle paar uut v�ljendit joobesoleku faaside kohta ning EI soovitanud ouzot, tellis ta eile l�unas��gi juurde ise mulle suraka (seda v�is ligi 100g olla). Ju ma tundusin siis kurb v�i janune. Aga nad ongi siin v�ga abivalmid, mis jama ma iganes ka ei k�siks. Viin (v�idetavalt 60voldine) t��tas h�sti ja nohu taandus ka �htuks. Selleks k�isin linnakese (Soufli) peal veel ka aapteekke otsimas. Kahes oli siesta, kolmandas 4aastane poiss, kes ema ingliskeelsete s�nade leidmisel abistas. Et �ra hoida piinlikke keelebarj��re, nuuskasin lihtsalt letile ja sain, mis vaja.

P�rast s��ki kolasime Vga natuke k�la vahel. Miski surnuaia leidsime, kus ma siis ka elus tsikaadi �ra n�gin. Ei olnd lind ega olnud konn ta, mingi puut�vest eristamatu p�rnikas hoopis, kes tehnika ajakuluka �lesseadmise j�rel �he teise tsikaadiga teispool t�ve t�lli l�ks ja m�lemad eri suundadesse lendasid. Mis on k�ll saanud good-old v�imalusest "r��gime meie suhtest"?

Aga t�pselt nii tore ongi Vga koos k�ia � n�eb tuvi (v�i roostep��sukest. V�i teist sorti tuvi, sest tsikaadid �nneks on k�rgel ja ei eristu muust), paneb statiivi �les, vahetab objektiivi, s�tib asendit ja valgust ja hakkab pildistama... ja tuvi lendab minema. Varustus ettevaatlikult maha ja kotti tagasi. Ts�kkel v�tab kokku nii veerand tundi. Ja k�mne meetri p�rast kordub sama. Ja siis uuesti 20 m p�rast. Liblikate ja p�rnikatega on lihtsam, need saab sama objektiiviga �ra teha. Ega mul ka muidugi igav ei ole, otsin siis ise veits suuremaid ja v�heliikuvamaid asju, mida pildistada, aga omamoodi hariv on see k�ll, et keegi ei n�ita kogu aeg, et n�e miuke auto v�i motikas, vaid m�rkab igast sisalikke ja �mblikke ning r��gib �petliku loo iga kuuldud/n�htud linnu v�i p��sa kohta. Ning tema sugulaste kohta Eestis. Ning �he sugulase kohta, kes aint kuskil Taga-Kaukaasias elab. Ning �he mitte-sugulase kohta, keda hirmsasti tegelikult kohata tahaks. Minule on seni imponeerinud peamiselt vabas looduses kasvav kanep.

Siidimuuseumi otsa koperdasime ka, �ieti passisime veerand tundi v�iksel v�ljakul, mille putkast V Eestisse helistada �ritas. Ja muidugi lootis, et tema eest p�genenud sisalik tuleb �kki veel tagasi. Siis ammendas ristmik end minu jaoks ning ahastusest m��das�itvaid motikaid (rolleritest endurodeni ja �htegi kiivrit pole ma kellegi n�inud) pildistades leidsingi, et k�rvalasuv maja on muuseum. Oli paar aastatuhandet ajalugu kuni moodsa tehnikani ning l�puks ka elusaid siidiusse vahtida. Kr�bistasid oma mooruslehtede kallal p�ris korralikult. Ja �hte kilpkonna, kes pidi muuseumile �nne tooma (meilt t�i kokku 2,4 eurot). Piletimuti v��rkeelev�imete piiriks j�i lai naeratus, aga muidu oli ta tore. Linnake oli ka t�sine siidikeskus olnud kunagi 100a eest. T�nap�eva nad enam eriti ei j�udnud, ilmselt said stendid otsa.

Kuigi eilne tutvumis�htu oli paar tundi hilinenud, tuli ikkagi l�bida t�likas tutvustamisring, kus keegi ei naernud minu naljade �le, aga olen �sna kindel, et nad ei saanud keelest aru lihtsalt. Enne suitsur�dul �pilastega (40 ringis kreeka naisi, ise ka k�ik silme all olevate aastar�ngaste j�rgi nii 40 ringis) kohtudes oli nende esimene ehmatav k�simus, kui vana ma olen... Natuke seletasin siis, mida seni eluga pihta olen hakanud. �hkkond l�ks vist veidi paremaks. Siis mainisin seni�pitud kreekakeelseid s�nu, millest �ks t�histas, eksole, joovet ning troopiline j�� oligi sulamas. Aru nad must k�ll v�ga ei saanud, nagu mina j�in kolm korda magama p�rastisel ametlikul tutvustamisringil, kus ainus arusaadav s�nav�tt oli V oma. Ja nii l�hevad k�ik j�rgnevad kolm p�eva.

Hetkel k�neleva (pooletunnise hilinemisega vaid plaanitud algusajast) inglise veeuurija jutt on kah nagu arusaadav, aga seda t�lgitakse ja meeletu aeg kulub taas. Meile ei t�lgi keegi midagi, aga miskip�rast ootavad nad, et me Kreeka keskkonnakogemust ka Eestis levitaksime.

Ahjaa, eile ei olndki joomat, vaid grupp l�ks p�rast suht vastikut �htus��ki keskkonnakeskuse s��klas... kinno. Mingi kohalik rezhiss��r pidi rahvaga kohtuma tulema ja seda v�imalust ei saanud nad m��da lasta. Giorgios k�ll �tles, et film on jube, aeglased kaadrid, keegi k�nnib kuskile, 10 minuti p�rast �tleb ta �bullshit� ja siis v�tab kaamera teda t�kk aega teiselt poolt. Kui ta Carmenit teaks, v�inuks ma Taska bros shed��vrist talle r��kida. Aga lasin mehe magama.

22 aeg v��rastemaja puhvetisse j�udes leidsin jalgpalli ja 0,5liitrise pudeli-Heinekeni. Istusin siis maha ja saatsin magama l�inud Vle s�numi, kus olen. Veidi hiljem ilmus ta aga t�ies varustuses ise v�lja ning �tles, et l�heb metsa hoopis. Taskulampi tal polnud, aga �he aeg ��sel j�udis �nnelikult tagasi. Mina vaatasin niisiis kohalike rullnokkadega vutti, kes olid vist hoopis Portugali poolt. Igav ja kurb �htu oli, p�rast lugesin natuke. Vaatame, mis t�na saab. Loodetavasti kreeklased kurvastusest ei joo, nii et kui nad kaotavad, olen homse ettekande ajaks �kki isegi v�rske.

Keset inglase loengut astus just sisse mingi kohalik taat, kes oli kuidagi t�htis. Arvatavasti linnapea (v�is ka maffiapere juht olla), kelle jutust ei saanud muidugi mitte marokotki aru ning nii k�hku nagu ta pulti ronis ja (ilmselt innustus-)k�ne (keegi v�is ka surnud olla, mis osutus heaks uudiseks) pidas, lahkus ta omaette midagi pomisedes ka ruumist (plaksutati, mis seab surma v�imalikkuse natuke kahtluse alla) ning dr White saigi oma p�nevat Manchesteri �likooli h�drobioloogia �ppekava edasi tutvustada. Ma ei tohi magama j��da, ma ei tohi magama j��da... Aga Danger Bayd vaadates tahtsin ju ka ise merebioloogiks saada. Ja Paradise Beachi vaadates surfariks v�i v�hemalt t�mmuks h�stivarustatud pesumodelliks. Ja E-t�navat vaadates kiriku�petajaks. Ja 6 Feet Underit vaadates... oijah. Ma ei tohi magama j��da... kasutu hulk inimesi sureb sel ajal kah veel lisaks k�igele.

PS �ks l�hike vanem mees siit keskusest arvas, et l�heks p�rast ujuma. Kuskil olla j�rv. J�es pidada ujumine ebaseaduslik olema (s�jav�e p�rast ilmselt), meri on sutsu kaugel. Aga nagu aate-taat kinnitas, on seadus siinkandis iga�he s�dames, mitte j�es-j�rves. Samas organis v�ib muidugi ka vabalt kellegi poolt �� otsa s�damega teritatud t��gi teekond l�ppeda.

Kommentaare ei ole: