Laupäev, juuli 30, 2005

ostumõnu

Murdsin Hip!-i läbi. Pane või pood kinni raisk.

Parem pange orants särk selga ja minge Kaare tee kompleksi. Mina pöördusin seal santehnika sektsioonis teise samasuguse vuntsi poole, kes osutus kliendiks ja kavatses just minult müüja pähe nõu küsida. Natukse aja pärast tuli tagasi mind hoiatama, et üks soomlane pidas teda just jälle müüjaks. Ei jõudnud veel pageda kui õnnetu somm juba tuligi "kas TEIE olete müüja?". Sama orantsvunts rääkis vahepeal veel, et keegi raadjos rääkis, kuidas talle oli mingis poes ka teine klient kannatlikult müüja pähe pika jutu mingi toote kohta seletanud kuni ostuni jõudma hakati...

Naersime Lga end segistiks aga sitapoti jms sain kätte (müüjatar kordas püüdlikult kusjuures järgi "ah sitapotti vaja"). Kui ühe vale põrandaliistu peale kassas "türa" pomisesin, torises kassiir , et seal ei ropendata. Pärast pikka vakstuajamist (sh teisele kliendile Leedu parketi kvaliteeti analüüsides) torises, et me ei saa ikka üldse naljast aru, tüüpilised Eesti mehed...

Reede, juuli 29, 2005

half-browed prince

koos juustega läks eile ka pool kulmu K abil masinaga maha. jälle ei julge tükk aega välja minna. täna käisin lampe otsimas, prillid vapralt ees. väga ei leidnud midagi, kuna väga ei näinud midagi. schlössle'i vastuvõtutibi piidles ka veidralt altkulmu. vähemalt mõni saab veel seda teha...

S tuletas kõige tüütumaid tööasju meelde, mis lõppes aruteluga, kuidas õnnestuks mul keldrielanikuna aknast alla hüpata. kontoris pole ka väga garanteeritud tulemus. ta soovitas hermanni ronida, aga see oleks juba piinamise, mitte valutu lõpu level. milleks.

PS IKEAst niipalju, et tõepoolest on võimalik ühes poes 6h veeta ja kaks korda sama palju oleks veel vaja. väsitav. v. väsitav.

Esmaspäev, juuli 25, 2005

tuuliseks kisub

Rock Race oli pettumus. Potter oli pettumus. Propa oli süüdimatu. Ja Thulest undab pea ka päev hiljem veel. Õppisin seal veel uue artisti Devendra Banhart. Ei meenuta midagi senikuuldut. Proovige. Muud miskit. Homme väiksele IKEA-tuurile.

Reede, juuli 22, 2005

seppuku

tegin netis elu esimese sudoku. tegelt esimene läks perse. teine tuli välja. kolmanda lõpus, kui kõik selgus valesti olema, tüdinesin. ja sester võttis kogu joonejamale lisaks kindlasti veel ka halva filmi. jälk päev.

Teisipäev, juuli 19, 2005

in the ghetto

Sõitsime pühabal Jga miskipärast pea kogu Kalamaja, Pelgulinna, Karjamaa, Kopli ja Paljassaare läbi. Nihuke getosugemetega arhitektuuriline ligi 4tunnine retk tegelt oma maja restaureerimise huvides a leidsime ka palju muud kõhedat. Nt rämeda kaitseväe okastraadi Bekkeri kandis, millest meetri kaugusel oli liumägi, liivakast ja veel laste mänguväljaku rajatisi. Kosovo raisk. Ja lõpetades põgusa aruteluga madala läve keskusest ja Kalle Muuli vihast Herne tn kutuka juures asuva kummitöökoja vastu (mis tema arust on sinna just tehtud a minu arust pool elu olnud) jõudsime järelduseni, et ka surnuaiad tuleks kesklinnast minema peksta. Nagu narkomajad, sõjasadamad, vanglad, traktorid, hobused ja autod... kaugemas tulevikus ilmselt ei ole kesklinnas kohta ka naistel, lastel, pededel, velotaksodel, turistidel, invaliididel ja eksvangidel.

Kolmapäev, juuli 13, 2005

mehed ei nuta

Nõmme perearstide kohta ei saa küll ühtegi halba sõna öelda. Käisime Ri säärt sidumas, tibi jättis msn-i kus seda ja teist, lubas meid lausa kõrvale vahtima ja M tegi pilte. Tibi nõudis ka endale neid fotosid miskipärast. Seinad olid ka veel kenasti orantsid ja isegi parkimiskoha sai täna. Selle kogemuseta olnuks küll suht nihuke päev, kus kusagil tehtud otsust mul elada lubada tõsiselt kaaluma hakatuks. Põhjenduseks "ei õppinud kasutama" vms.

Aga no kooliasjadega ma ometi veel tegelema ei hakka...

Esmaspäev, juuli 11, 2005

Ühe tsikliõnnetuse juurest haiglast otse järgmist sõpra ja tema ratast maanteelt kokku riisuma - vot nihuke elav (napilt) nädalavahetus oli mul. Rohkem ei taha. Politsei üllatas aint positiivselt oma elutervusega mõlemal kohtumisel, nt meesohvitser arvas, et ta annaks ise ka sündmuskohalt põgenenud juhile lõuga aga meile ei saa seda soovitada. Haigemajad olid ootuspäraselt venekeelsed ja R peksti kolmandal päeval juba koju, millest kolmandiku oli ta opijärtsis. Kiirabid reageerisid vähemalt kähku, kuigi neid Bikerfestile minejaid oli teisigi, kes kunagi kohale ei jõudnud...

Kolmapäev, juuli 06, 2005

ARK, second day

Kas mulle ainult tundus, või ütles iga Tln ARKi uksest sisse astunud ja higistavat järjekorda näinud inimene isegi mitte seda varjata üritades "vittu"? Üks perega saabunud mees kohe kindlasti, küllap ka teised tervemõistuslikud. Ka ukse taga murul või puu najal lösutas kümmekond inimest, suitsud ees, õlut väga ei paistnud. Võinuks. Mina tegin aga fotoboksis rahulikult kolm erinevat nägu ja sain oma merepaberite taotluse mingis järtsivabas augus ära antud. Keerulisele padjakesele tuli küll ka oma allkiri anda. Ja tädi isegi naeratas! Kolmandat korda pean veel minema ja siiski järtsi ära seisma.

Arsti juures oli ka eriti lihtne. Küsis, mitmendat rida ma näen. Vastasin, et põhimõtteliselt mõtleks alumise ka välja, kui kiiruse peale ei ole. Natuke veel vaidles, kaarekeste asetust miskipärast ei küsinud ja siis selgus, et alt teist tuleb puhtalt näha. Nägin. Linnuke. Vererõhk oli sigakõrge, aga selle valetasime tema initsiatiivil arvutis madalamaks. Linnuke. Küsis veel, et kas kuulen hästi. Ma küsisin vastu "mida?". Ei saand uluk naljast aru. Linnuke. Tema "Käed-jalad terved?" küsimus sai minult vastuseks "Kuidas teile endale tundub?". Tädi ei vastanud. Linnuke.

Ülejäänd päev möödus Lohusalus mängides ja joostes. Õhkkond polnd väga soe ja terve, ilm õnneks v kahjuks küll. Järgmine suvele jõukohane tegevus on mul nüüd uue passi taotlemine. Alustasin juba vastavat digitaalset protsessi aga jäin sobivas suuruses foto puudumise taha.

staap

väljas läheb valgeks a und ka pole. sai vähemalt veidigi midagi kasulikku täna tehtud (eilse märjavõitu hailaidiks jäi külmkapi sulatamine. toitejuhet ei leindki kapi tagant, passis siis uks lahti min koormusega ja jahutas/valgustas mu toakest) . täna sai ka v. omapärases seltskonnas P lõpetamise tinunnil paar õlut joodud ning tsikliga pimedal viimsi teel kahes reas pimedas kurvis vastutulevaid kiirendusvõistluse huvilisi kohatud jne.

lisaks helistas brüsselist veits shvipsis J, kes oli sumo maadeldes kruusale veriseks viskunud ning west wingis oli president hiinas paralüseeritud, maad ründas asteroid ja donna läks töölt ära. oli see vast päev, tõepoolest.

ja kui kl 2 öösel nõmmel aia peal kõõludes midagi enam teha polnud, läksime muidugi Ri ja päevitusvaludes Mga Staapi rotikale. soe ja terve elu siin tallinnas. tartus nt sai Öde sõnul õlu lihtsalt otsa nädalavahetusel rüütli poes ja ülikooli vanast trahterist aeti rahvas hansapäevadel kl 1 öösel juba minema. koristaja võib inimene olla, aga omanik on ka ikka täiega tartust..

ARK tõestas taas J sõnastatud teooriat, et tervisetõend võib enda sõnul 10 aastat kehtida, aga lõpeb just sel hetkel, kui sul seda vaja läheb. homme seega tohtrile. nad ei lubanud 3h enne süüa miskipärast. a ma ei söö nagunii midagi, seega igav. küsind siis sitaproovigi or smth.

PS pärast kella kahte ei sööda! (lüganuse).

Esmaspäev, juuli 04, 2005

dick sand

Afenamaal purjetasin nädalajao, polnd seal internetti kusagil, elektrist rääkimata. Et kaotasin koos juustega jaaniõhtujärgsel päeval linnas telefoni ära, ei saand uuega ka gprsi tööle. Vana ilmus ka muidugi esmaspäevaks välja. Enivei sain teada, et õnnestub küll eluga välja tulla olukorrast, kus ca 65 tunni peale saad jupikaupa kokku nii 5h magada ja kõikuva maa jms kiuste otse sadamast Virumaale uuele läburingile minna. Merelt kojutahtmine leebus ka alles eelviimasel päeval, kui 25 kilsa miskil saarel rendiratastega ringi kütsime. Nihuksed vana kooli skandinaavia laia lenksuga tallapressid, sadul kõrgemale ei käind, kütsin põlved laiali nagu nuu pagadii volk.

Igatahes olen täie kohaga apaatiaametnik sel nädalal. Ainus motivatsioon oma toa ühtlaselt katnud riiete ja paberite ning perioodika kihti sorteerida on ilmselt telekapuldi leidmine. Ajalehti ja nädala jooksul toimunut vaadates ei leia ühtegi põhjust, miks ma vahepealset teadma peaks. Lasin kogemata uue BNSi parooli teha, vanaga juhtus juulist midagi. Suutsin sealt vaid lugeda, et postiljon tulistas kogemata oma kolleegi ja sellest täiesti piisas. Ja siis tuli veel otsa konnaminni pommuudis avastatud kalakesest nimega kaugida unimudil... Glory be to Eesti.