Laupäev, juuli 30, 2005

ostumõnu

Murdsin Hip!-i läbi. Pane või pood kinni raisk.

Parem pange orants särk selga ja minge Kaare tee kompleksi. Mina pöördusin seal santehnika sektsioonis teise samasuguse vuntsi poole, kes osutus kliendiks ja kavatses just minult müüja pähe nõu küsida. Natukse aja pärast tuli tagasi mind hoiatama, et üks soomlane pidas teda just jälle müüjaks. Ei jõudnud veel pageda kui õnnetu somm juba tuligi "kas TEIE olete müüja?". Sama orantsvunts rääkis vahepeal veel, et keegi raadjos rääkis, kuidas talle oli mingis poes ka teine klient kannatlikult müüja pähe pika jutu mingi toote kohta seletanud kuni ostuni jõudma hakati...

Naersime Lga end segistiks aga sitapoti jms sain kätte (müüjatar kordas püüdlikult kusjuures järgi "ah sitapotti vaja"). Kui ühe vale põrandaliistu peale kassas "türa" pomisesin, torises kassiir , et seal ei ropendata. Pärast pikka vakstuajamist (sh teisele kliendile Leedu parketi kvaliteeti analüüsides) torises, et me ei saa ikka üldse naljast aru, tüüpilised Eesti mehed...

Kommentaare ei ole: