Ega märgimaailm ei jää poliitikast kuidagi maha oma adumatuses. Stalnuhhin teeb Peeter I monumenti, Mäks uut Koitu, Noop revolutsiooniõlut CUBA, Hansapank kasutab netiülekannete keerulisemaks muutmise uues näidismaterjalis ühe makse saajana Ivan Sussanini nime (tervitavad Saku uut pomo Smagat?) ja Hansa tegi Liivalaia kontorist McDonaldsi lastetoa, kõvade Iittala Origo sarja mõjudega küll.
Ma ei saa vist tegelt aru, kes millele täpselt vastandub, aga järsku on see Aaskivi mainitud imelike asjade tegemine saanud mingiks ettekäändeks jumal-teab-mille kordasaatmiseks, kuna.. aeg on liigestest lahti? Keegi neist messiastest ja antikristustest ei tõuse paraku teistest selgemalt esile oma lahendustega. Õppige, raisk, vasaku käega onama, kui igav on, mitte ärge ronige avalikkuse ette.
reede, september 22, 2006
kõik on valesti septembrikuus
Ma muust ei viitsi, aga enim ajab närvi, et vahepealse haiguse tõttu andsin alla ja hakkasin jälle sokke kandma, kuid jalad ei mäleta enam seda kontseptsiooni - lihtsalt käivad ringi ega leia kanda üles. Eriti vasakul jalal millegipärast.
kolmapäev, september 13, 2006
the silicon chip...
Kuramuse raskele ajale on sattunud uus Terevisioon oma klimberdamiskõlliga - KeRa, Rüütel, Abiratas, valijamehed, kinnisvaraarendajad... igatahes, ma mõtlen juba mitu nädalat, et päris mitmel sotsiaalselt tundlikul inimesel meenub sellega kindlasti Boomtown Rats ja tekib täiesti normaalne avalik-õiguslik urge haarata relv, minna välja ja keegi lihtsalt maha lasta, no nagu Haaberstis. Cos there are reasons. Ja mitte ainult esmaspäeviti. Go ETV!
esmaspäev, september 04, 2006
Luarvik Luarvik
Andre Agassi nägi just uudistes välja hullem kui Tom Hanks Philadelphia lõpupoole. Kõhe. Steve'i uudis oli ka hirmus kurb. Ogar hai, nagu Öö ütles. Aga, siiski, crocs rule!
Aga minuga juhtus ka miski, mida ma arvasin ainult filmides aset leidvat. Hansapank sulges päevapealt mu teleteenuste lepingud (rahva seas hanzanet) ja kõik pangakaardid. Ei osanud teadmiste päeval keegi seal täpselt öelda, miks ma enam netis oma kontosid ei näe. Käisin kontoris, kõik sai korda. Ei aimanudki, et see on osa suuremast vandenõust.
Pühapäeval otsustasin kõvasti kraami varuda, lõpuks Selveri kassas ei töötanud kumbki kaart. Lidusin seebi ATMi juurde (olematu järts), miskit. Seisin Hansa enda ATMi järtsi ära, miskit. Käbi õnneks maksis. Klienditugi ütles telefonis, et ma pole allkirjaõiguslike nimekirjas. Küsisin, kuidas mul saab enda kontodele mitte õigust olla. Kahtlustasin juba, kas mul on mingi kaksikelu, teisik, kloon või tavalised skisohood ja tädi jäi ka vastustega raagelt kõvasti võlgu. Üritasin veel küsida, mis osa mu elust veel suletud on ja miks laenukontosid ära ei nullitud selle käigus "kogemata"? Otsis mulle vaid õhtul veel lahti oleva kontori välja ja palus sinna minna viisakalt. Mai vinnind.
Läksin omikul. Tõestama, et mina olen mina, kuigi ma selles isegi enam väga kindel polnud. Kaardid tehti klõps lahti, kohmates "ju keegi tegi vea". Sain vist elu tagasi, aga ju nad teadsid, et ega see väga palju väärt ei olnud ja eriti vabandama ei kippunud. Ega ma ise ka ei vabanda ju, kui ei mõista, milles eksisin. Aga teised pangad on veel hullemad, nii et ma elan üle.
See oli siiski täna ainus õnnestunud asi. Ülejäänd päeva jooksul läks kõik perse. Vaseliinita. Öö kohmas üle kõhu ja tetrise õhtal mu muljete peale, et kõik asjad võiks perseminemise asemel mõni päev suhu võtta. Ehk homme.
Aga minuga juhtus ka miski, mida ma arvasin ainult filmides aset leidvat. Hansapank sulges päevapealt mu teleteenuste lepingud (rahva seas hanzanet) ja kõik pangakaardid. Ei osanud teadmiste päeval keegi seal täpselt öelda, miks ma enam netis oma kontosid ei näe. Käisin kontoris, kõik sai korda. Ei aimanudki, et see on osa suuremast vandenõust.
Pühapäeval otsustasin kõvasti kraami varuda, lõpuks Selveri kassas ei töötanud kumbki kaart. Lidusin seebi ATMi juurde (olematu järts), miskit. Seisin Hansa enda ATMi järtsi ära, miskit. Käbi õnneks maksis. Klienditugi ütles telefonis, et ma pole allkirjaõiguslike nimekirjas. Küsisin, kuidas mul saab enda kontodele mitte õigust olla. Kahtlustasin juba, kas mul on mingi kaksikelu, teisik, kloon või tavalised skisohood ja tädi jäi ka vastustega raagelt kõvasti võlgu. Üritasin veel küsida, mis osa mu elust veel suletud on ja miks laenukontosid ära ei nullitud selle käigus "kogemata"? Otsis mulle vaid õhtul veel lahti oleva kontori välja ja palus sinna minna viisakalt. Mai vinnind.
Läksin omikul. Tõestama, et mina olen mina, kuigi ma selles isegi enam väga kindel polnud. Kaardid tehti klõps lahti, kohmates "ju keegi tegi vea". Sain vist elu tagasi, aga ju nad teadsid, et ega see väga palju väärt ei olnud ja eriti vabandama ei kippunud. Ega ma ise ka ei vabanda ju, kui ei mõista, milles eksisin. Aga teised pangad on veel hullemad, nii et ma elan üle.
See oli siiski täna ainus õnnestunud asi. Ülejäänd päeva jooksul läks kõik perse. Vaseliinita. Öö kohmas üle kõhu ja tetrise õhtal mu muljete peale, et kõik asjad võiks perseminemise asemel mõni päev suhu võtta. Ehk homme.
jääb kellelgi kontorimööblit üle?
Kindlasti on Tallinnas kümneid kolivaid firmasid, kes uude kontorisse uue mööbli ostavad. Minul ei tule ühtegi meelde, aga äkki teate teie sellist, kes oma vana kola heategevaks otstarbeks sooviks anda? Mõniteist sarnast kontorilauda ja veidi riiuleid-kapikesi oleks tarvis.
Tellimine:
Postitused (Atom)