day before yesterday ehk enne sula

koduõu

võitlusvälja laienemine

Juba võpatasin, kuigi teine pole paraku Petrone, aga no võiks ju sissevaadete sarjaga jätkata, kui maailm läbi käidud. Selliste nummidega, mitte liiga keerulistega.

Tegime eelmine esmasba pärast Leari Nokus vaikselt tööd, sest rääkida polnud millestki

(vaikus)

(klõbin, paberikrabin)

(vaikus)

T (malbe õpetajanna): Mul sureb vanaema homme ära.

Mina (pea arvutis): Mhmh

T (nördides): Miks sa ei naera??

Mina (ärgates): Ah?

T (häält tõstes): Mul sureb vanaema homme ära!

(loomahäälne naer mõlemal pool lauda, kuna ma sain aru, et T mõtles seda jumala tõsiselt)

(ärevad pilgud naaberlaudadesse)

(vaikus)

(vaikus)

PS Vanama pidas veel üle nädala vastu tegelt.

there is no spoon

Olen nädalaid teadnud, et pean neljapäeval Kärdlasse esinema minema ja iga päevaga tundub see perspektiiv üha nukram. Eriti, kuna ma pean sama päeva õhtul pealinnas teatrisaalis istuma, aga kui ka kohale pääsen, võin vist aprillini oma bronnid tühistada, sest tagasi nagunii enam ei saa.

Hakkasin nimelt täna õhtul homseid-ülehomseid variante vaatama lennuki, laeva ja autoga, ning kaotasin viimase lootuse, kui avasin webcami.

Welcome to the real world.