nagu google oleks tõlkinud

olen siis jälle pool päeva veetnud id-kaardiga jännates win 7 all. ega ta ei toimind ennegi. ja firefoxi mul tegelt polegi, ja see ei tööta vist ganjapangaga nagunii enam eriti ladusalt, räägivad.

tead ju küll, aga ikka ehmatab

Jaan Kundla (jaankundla) is now following your updates on Twitter.

vajutise helge pool

Baltas üle Kopli tn asunud kasinks (ilusas võlvitud keldris muidu) on juba aprillist kinni ja nüüd kolis ära ka tšebuka kõrval asuv Olympic. A dai poh, kui tšebukakoha endaga midagi juhtub, see on nüüd ainus auk auulis, kus saab päiksetõusul õlut, rääkimata võrratust toidust.

Väikeste sammudega, aga läheb juba normaalsemaks see "Kopli", nagu paljud idikad kogu Põhja-Tallinna kutsuvad. Tänavanime muutmine aitaks ka ehk natuke. Nii, et Kopli tn algaks alles Ristiku viadukti juurest, või isegi natuke kaugemalt. Enne võiks olla Suitsupääsukese või Sinilille või mingi muu siuke ila, mida uusrajoonidele nimedeks jagatakse.

Kusjuures Roherahu ei ole ühegi nimi veidral kombel. Täna Kga arutasime, kuidas kõlaks rahvusvaheliselt ikeelsena tuntud organisatsioonid kui neid eestindada: Amnesty, Transparency ja Greenpeace nt. Jumala kindel olin, et Roherahu on mingile papppõllule omistatud juba. Pole teda aga isegi äri- ega mtüregistris ega kaubamärgina kaitstud. Kahtlane.

tegin natuke päris ajakirjandust täna, kui...

...keset intervjuud sai mu Moleskine täis (tühjaks?) ja kardan, et intevjueeritav märkas seda. Võpatas justkui koos minuga, kui keerasin pahaaimamatult ette viimase lehekülje pealkirjaga "PEOPLE TO KILL:"

Aga on hullematki juhtunud, intervjueeritava kuulamise ajal magama jäänud nt.

Lipust, teekaardist ja taarast

Selle järel, kui Velliste Triff oli täna omiku lipuheiskel öelnud kõne alguse pöördumistes "härraproua Riigikogu esimees“, sõnastas ta natuke arusaadavama opositsiooni nii: „Olendid, aga ka ilmingud sünnivad siia ilma kahel viisil: märkamatult nagu muuseas või siis suure valu ja vaevaga.“

Mina sattusin Toompeale näiteks suure valu ja vaevaga. „Raisk, kui isamaalised me ikka oleme,“ kiitsin pärast Veronniga Kofkini juurde pudrule sammudes. Õnnitlesin iga teele jäänud pereliiget. Oli hea tunne.

Tund hiljem kogunesid Arengufondi teised isamaalised ässad, arutama strateegilist plaanimist. Ilmselt ei läinud seegi muuseas, aga mina seal ei käinud.

Unelesin päev otsa oma kontoris ja nagu muuseas töötasime me õhtu saabudes Jga välja oma Teekaardi, kaks harrastusmajandusteadlast nagu me oleme. Jürgen Kaljuvee tituleeris end oma kammbäkis eile siis niimoodi. Pann küsis, kas harrastusmajandus või harrastusteadlane. Mai teand, vahet pole, kõik toimibki praegu ju hobikorras, teadusest majanduseni.

Igatahes meie PGP koostöös (PINGO-GONGO partnership) Teekaart lihtrahvale teede- ja sideministeeriumi käepikenduses töötava Jga tekkis homseks kingi ostmist kaaludes kõigest viie minutiga nõnda:

a: käisin peldikus vahepeal ja mõtlesin, et kinke- ja rahakaartide asemel või kellelegi ka kunagi taarat kinkida

J: seda mul isegi on. esikus.

a: a majandus läheb ju hullemaks, ei peaks kohe hakkama panema. omamoodi stabikareserv, devalveerimist ta muidugi ei tasanda a suht stabiilne valuuta ikkagi, nagu hull-melli kuld umbes

J: noh, taara on siiski usaldusväärsem kui raha. võiks saada otse kullaks vahetada.

a: sitt on krooni kursiga seotud siiski

J: on jah, raisk.

a: võiks otse euroga siduda. aint taara, muu las jääb. ütleks seda praegu venelastele, need kukuks veel räigemalt jooma, et taarat saada. lasnakal murtaks ilmselt automaatidesse sisse.

J: aga taheti ju teha, et poleks hinda, vaid mingid tähed etiketil. see võimaldaks kiiresti hinda reguleerida.

a: ah tuss. siis peab käppelt tegema

let's twist again

Vahelduseks midagi positiivset - Pristis (kes valvab mu koitsa ja kontorit) küsis alandlikult luba hakata e-arveid saatma! Ta oli absoluutselt viimane mu kõigist regulaarsetest hankijatest, kel pold e-arvet ega otsekorraldust ega e-teenindust ega üldse mitte midagi. Otsekas, vaatan, on ka vahepeal salaja tekkinud. Innovatsioon with a twist, nagu meil siin kombeks.

Kodulahenduse-nädalad said vist ka läbi selleks korraks, peaks kõik (tükki neli) mu pool käinud tehnikud orkksi lisama, kuna oma sõbradki pole õieti nii sagedasti ja pikalt külastanud. Milles lõpuks kühvel oli, ei saanud jälle aru, aga vähemalt ei katke net ära enam ja telepilt on ajuti ootuspärases ruudukvaliteedis. PRinimesed väitsid, et mu mure oli unikaalne, tehnikutel oli natuke teine versioon. Aga kenasti tehakse hinnas ka tagasiarvestus ja puha. PR with a twist, nagu meil siin kombeks.

Olen viimastel nädaladel päevade kaupa siseturisti mänginud töö pärast ja mu üllatuseks pole väga pitsidagi kellegi üle, imetoredaid muuseume on meil vähemalt ja kevadine loodus, muidugi. Kui, siis ainult märgiks ära momendi, mil pühaba pärastlõunal mööda Lahemaad sõitsime ja saabus rahvuspargi lõpu silt. Toda mitte sp, et park läbi saanuks, vaid seal on vabapiirkond Loksa. Küsisin kaaslaselt nii konstruktiivselt kui ma vähegi sain "Mida võiks perspektiiviski pidada Loksa põhjenduseks?" K vastas murdosa sekundi jooksul "Mitte vähimatki."

Kumbki ei suutnud meenutada, kas nad on lõpuks ära otsustanud, mitu volikogu ja valitsust auulis parasjagu toimib, ja sõitsime kiiresti Hara lahe allveelaevamonstrumeid kaema. Peegelsile meri, suure potentsiaaliga jahisadam, igavlevad kajakad, lollid luiged, paraku vaade Loksale. Idüll with a twist, nagu meil siin kombeks.

ei ole ju mina lolliks läind?

Meilispämmist: 

Tellige ettevõtte logoga funktsionaalne ja mugav võtmehoidja-puugieemaldaja!

Ulmeaasta

Vot innovatsioonist seekord, mitte teeenendusest. Mul on nimelt ametlikult mingi Elioni-needus. Või digineedus.

Kontoris oli, eks, neli päeva net ära. Andsin väga korduvalt, põhjalikult (ja kusjuures viisakalt) tagasisidet nende teenindusele, vabandasid vere ninast välja. Ja koolitus on neil ka kvaliteetne, mida tehnotugi muga iga päev korduvalt rakendas, kui ma, muidu kannatliku inimesena, üritasinpaar korda  häält tõsta - "Ma Mõistan Teid" kostus alati nii sugereerivalt, et ma leidsin iga kord oma happy place'i. Aga netti njeet. Lõpuks andsid nad alla, ei üritand enam mulle telefonis telneti käske õpetada ja tulid kohale. Sel tüübil läks endal ka tund aega enne kui tööle sai rsk.

Läheb edasi.

Tark ei torma, eks, ma ootasin nagunii mitu aastat kuni söandasin digitv kasuks aprillis. Nüüd siis kõne käigus mainisin üksiti, et mul kodus ka kaob paar korda õhtu jooksul net ja telepilt mõneks minutiks. Pidadagi olema pooled Thomsoni valged ruuterid pehmelt öeldes putsis (no tüüp kindlasti mõtles seda sõna, kuna otsis natuke aega sobivat) ja lahkelt pakuti kohe järgmisel päeval väljavahetamist. Junnid olid aga neil otsas ja üks kõrsik tuli siis esmaspäeva omikul. Päike paistis, poiss oli viisakas ja nii kena, et Öö lootis, et jääb kauemaks. Kohutav kvaliteedihüpe ikka STVga võrreldes. Seal tellisid tehniku, said nädala pärast mingi haisva ja õliste pikkade juustega kolli. Nüüd tellid tehniku, saad järgmine päev strippari. Innovatsiooniaasta?

A see oli ka kõik hea meie afääris. Vahetas ruuteri ära, natuke tuunis, kurtis, et uus on ka kahtlane, tõi autost kolmanda. Toimis vist. Õhtul veendusin, et no enne oli ikka Väga stabiilne kõik - nüüd kaob juba iga 40 min tagant ühendus ära. Küllap nad nüüd üksba helistavad jälle, kuna nende tagasiside küsimine on väga põhjalik, ja hakkab taas otsast peale.

Uskumatu pask on see teie Ulme ikka, kallis Eesti Telefon. Aga te teate seda vist isegi.

wtf?

emotsioonid kauba peale

Pidin, tõesti Pidin käima jälle sidejaoskonnas. See ei ole enam naljakas, ausalt. Ronisin miskipärast Narva mnt kolossis teisele korrusele (see hiigelruum, kus servades on letid, säästlik, mis), kuna mulle Tundus, et seal saab nimekaste üürida. Ei, minge alla, postkaardipoest läbi pakiletti, seal saab. Hui sai. Minge Hobujaama poolt sisse, seal saab. Saigi. Või noh.

Sai nii, et pidin täitma avalduse, kirjutades ühele paberile kahte kohta oma nime, ikoodi, aadressi, telefoni. Siis ta võttis ühe paberilipaka, kus olid käsitsi kirjutatud lepingute järjekorranumbrid, kirjutas ühe lepingu peale ja kriipsutas selle läbi. Siis ta (väga kena preili muidu, ehkki kompvek ringles vist põses) võttis teise paberiräbala, kus olid postkastide numbrid, ikka käsitsi. Sain valida ise sobiva. See kriipsutati taas läbi ja number kanti lepingule.

Ühest pakist võttis ta seejärel papitükid, kuhu oli musta vildikaga kirjutatud

PK

  NARVA MNT 1

TALLINN

Lünkadesse läks kasti nr ja indeks. Võtmel oli leukoplaastriga sama number. Lepingust koos mingite tingimustega tegi ta koopia, mida näeb vaevu lugeda. Tahm oli otsas.

Tegin koju jõudes tasakaalu taastamiseks proovihääletuse läbi VVK lehel, surakas installimist küll, aga muidu kaks PINkoodi ja nii mu hääl Euroopa poole lähebki. Nimekasti aga Eestis nii lihtsalt juba ei saa kui valida. 

See on mingi kuradi kaalumaja valvuriputka 20 aastat tagasi, mitte kaasaegne teenindusasutus. Tehnikasse puutus see tehing vist aint nii palju, et avvutist tuli tšekk sajale kroonile viie kuu eest. Ma aega ei võtnud, kaua selle kõigega läks, aga vähemalt 3x rohkem liigutusi kui hädasti vaja oleks arvutite ja digiallkirjade ajastul.

Ja leidke nüüd ükski sarnasus tekstiga rubriigist korporatiivbullshit:

Meie visioon: 

Olla klientide kauba- ja infovoogude väärtusahelas usaldusväärseim innovaatiliste lahendustega partner, kasvatades klientide ning enda väärtust. 

Visioon tähendab: 

o Usaldusväärne - Õige asi, õigel ajal, õiges kohas, õiges koguses – emotsioonid kauba peale. 

o Innovaatiline - Oleme avatud, õpivõimelised ja uuendusmeelsed; tunneme kaasaegseid tehnoloogiaid ja trende maailmas ning ennetame klientide muutuvaid vajadusi ja rakendame lennukaid ideid. 

o Väärtustloov - Tunneme kliendi väärtusahelat, keskendume vastastikku kasulikele lahendustele ja pikaajalisele koostööle. 

Misse on mingi saja aasta visioon? Üritatud meelega sõnastada 180 kraadi vastand tänasele olukorrale igas punktis? Ka visiooni selgitusest pole väga kasu, kuna aint emotsioonide osa oleks nagu tänaseks omal moel saavutatud, aga väärtusahelate (misse on üldse?) osas on meil kõvasti vaja veel teineteist tundma õppida, kullakesed. Mitte minu eluajal, ma kardan.

Tahaks röökida üle Viru ringi "konkurentsi, palun!" aga misse aitab nagu lehest lugeda. Postiäri ongi aastaid äraneetud vist veel, Expp ju sama süüdimatu semi-monopolina.

PS Pidin käima ka Rimi kodupoes ja kiluvaraste pruulitud helesinine piims polegi sel nädalal enam 1,8%, vaid 0,2% rasvasem ja paar kilokalorit kangem. Miks?