Neljapäev, märts 25, 2004

No millest ma kirjutan. V�i mis �ldse saab. K�isin s�nnip�eval j�lle, keskealised inimesed, enamasti l�busad. Ostsin elu esimese orhidee vist kingiks. Ja millest nad muga ikka muust r��kida tahtsid, kui supermodelli teemal nalja teha. Ei ajanud naerma, see on t��, raisk. Pruudi kohta ei k�situd, aga m�rgiti, et ma olla alla v�tnud. Selle t�demusega on hea p�evale punkt panna, enne kui midagi halba veel juhtub.

P oli ka endast nii v�ljas korteri�histu revidendiks valimise p�rast, et ostis vaiba. Mina ei oska enda geniaalsete tahkude s�brustamiskatsega midagi enam peale hakata. Iga variant l�heb perse ja ma saan sellest stabiilselt n�dal hiljem teada. Elu nagu saabub kajana v�i lennuki h��lena, kui kolakas juba tegelt m��das on. Pea k�ibki vist seet�ttu kogu aeg ringi.

Aga noh, �ks kolleeg k�sis t�na m��daminnes, ega ma Loksa linnapeaks ei tahaks saada. Kuni mu hingamine taastus, oli ta �nneks kadunud. Selliste asjadega ei tohi ikka minusuguseid tundlikke inimesi hirmutada. Aga huvitavaid t��pakkumisi ikka sugeneb, kuna s�na levib. V�hemalt oli piisavalt elevust saksade seas t�na, kui nad mu lahkumisest kuulsid. Kergendus on samas suur ikka ka.

PS Otsitakse truud ja kohanemisv�imelist motivatsiooni, samas m��a v�hekasutatud ajurakke ja vasak neer.

Kommentaare ei ole: