Kui teil ei ole wifi kolm nädalat juba kontoris töötanud, kõik on hulluks minemas, põrandad on juhtmeid risti-rästi täis, it-aff ei suuda probleemi leida, mitu inimest on proovind hea, kurjaga ja kavalusega, kõiki seadeid on korduvalt muudetud, ühendusi kannatlikult ripeeritud, eri arvutitega iga päev igaks juhuks uuesti proovitud, fidelile küünal pandud tänuks club havana siia ulatuva levi eest, korduvalt vihastatud, et sealt ei saa ju printida ega serverile ligi, uusi it-teenuste firmasid otsitud praeguse asemel, keelatud raamatupidajal ühtegi praeguse arvet maksta ja mitmel inimesel on hulk tööd tegemata jäänud interneti puudumisel ja kõvasti juukseid ning närvirakke kaotatud, siis...
.. vaadake, ega ka teie wifi-purki viiv kaabel pole kogemata saku lätte masina alla jäänud ja seal lömastunud.
see avastus ei olnud isegi piinlik täna. piinlik on siis, kui sa tänaval pahaaimamatult peeretad ja keegi õel inimene su taga köhatab. pudelivee mõju avastamise eest internetile võiks vabalt nobeli saada.
teisipäev, veebruar 27, 2007
neljapäev, veebruar 22, 2007
kukimuki.tšaublau@hansa.ee
oi kuidas mulle hansapanga uued teenindusstandardid meeldivad, igasuguse irooniata. inimeselt inimesele on ju põhiline, olen alati öelnud, mitte mingite krdi kramplike rollidega. kardan muidugi, et see oli antud inimeses kinni, mitte ametlik a no nihuke dialoog lihtsalt:
Tibi: tere, hansapank priisle kontor
Mina: ah? mis kontor? (totaalne hämmar)
T: priisle
M: ee...mm
T: sa tahtsid kindlasti vanalinna kontorit?
M: oleks palund jah. need kõned suunduvad vä?
T: meil on selline tihe side nendega jah millegipärast, äkki helistad uuesti sinna
M: ahah
T: kõike head
M: ota a misse priisle on? mingi legaalne või päris nimi üldse?
T: ee... mis?
M: ma nii uudishimust, kusse priisle asub siis?
T: lasnamäel (kelmikalt)
M: no jõudu teile sinna lasnamäele, ma proovin siis uuesti.
T: sullegi. tšau.
M: ee... tavai, tšau
----
kardan, et ka järgmine postitus tuleb hansapanga kiituseks, varakindlustuse seekord, kellega suhtlemisel oli ainus viivitus see, et kahjukäsitleja jõudis alles eile pärastlõunal reedeöist röövi kaema tulla, aga täna hommikuks oli juba hansas otsus tehtud, et kohe kannavad arvuti eest papi üle ja siis kunagi hüvitavad aknad, kui ma nende valmistaja ükskord üles leian. vähem kui nädalaga, saatetearu, ja ei mingit persetrukkimist!
Tibi: tere, hansapank priisle kontor
Mina: ah? mis kontor? (totaalne hämmar)
T: priisle
M: ee...mm
T: sa tahtsid kindlasti vanalinna kontorit?
M: oleks palund jah. need kõned suunduvad vä?
T: meil on selline tihe side nendega jah millegipärast, äkki helistad uuesti sinna
M: ahah
T: kõike head
M: ota a misse priisle on? mingi legaalne või päris nimi üldse?
T: ee... mis?
M: ma nii uudishimust, kusse priisle asub siis?
T: lasnamäel (kelmikalt)
M: no jõudu teile sinna lasnamäele, ma proovin siis uuesti.
T: sullegi. tšau.
M: ee... tavai, tšau
----
kardan, et ka järgmine postitus tuleb hansapanga kiituseks, varakindlustuse seekord, kellega suhtlemisel oli ainus viivitus see, et kahjukäsitleja jõudis alles eile pärastlõunal reedeöist röövi kaema tulla, aga täna hommikuks oli juba hansas otsus tehtud, et kohe kannavad arvuti eest papi üle ja siis kunagi hüvitavad aknad, kui ma nende valmistaja ükskord üles leian. vähem kui nädalaga, saatetearu, ja ei mingit persetrukkimist!
kolmapäev, veebruar 21, 2007
närviline televaataja
No mida kuradit - Starman ja STV lõpetavad Nelose näitamise. Soome kanalid on inimõigus! Nagu... Türil elaks jälle. Jumal tänatud, et West Wing läbi sai vähemalt.
esmaspäev, veebruar 19, 2007
interesting times
Tallinnas elatud aja jooksul on siis nüüd mult juba kolm läpparit ära varastatud. Õnne ja edu uuele omanikule, nii värsket ja kallist masinat poleks ta mujalt naljalt saanud kui meie agulikeldrist (vt ka seinatagust reportaaži).
Igatahes kui minu nime alt nüüd tavapärasest veel imelikumaid asju internetis tegema hakatakse, ei ole see mina, vaid mu paroolid on läbi hammustatud ja sõrmejälg kopeeritud, mida muuta pole jõudnud.
Ja kes peaks nüüd Statoili tagant omale kaane vasakus all nurgas esinevate mõradega Dell D420e ostma, see olgu igavesti minuga sama needuse all: May you live in interesting times.
Igatahes kui minu nime alt nüüd tavapärasest veel imelikumaid asju internetis tegema hakatakse, ei ole see mina, vaid mu paroolid on läbi hammustatud ja sõrmejälg kopeeritud, mida muuta pole jõudnud.
Ja kes peaks nüüd Statoili tagant omale kaane vasakus all nurgas esinevate mõradega Dell D420e ostma, see olgu igavesti minuga sama needuse all: May you live in interesting times.
neljapäev, veebruar 15, 2007
maahommik
Teades, et 15minutine intervjuuvõimalus hilisõhtul täna kogu päeva perse keerab, hakkas see siiski kenasti. Päike tõusis, ajalehed olid postkastis, auto läks käima, suitsu ei ostnud, Jõgevale sõitmine kulges libedal Piibe maanteel maalilises talveilmas, st jäime ellu ja mahtusime Uga isegi Luua metsakoolis (mitte segi ajada läheduses asuva Karukäpa Puukooliga) presidendi ühiskonnaõpetuse tundi, kes ütles ilmselt esimese presidendina, et meie parlament on süüdimatu. Tubli mees. Ainus ehmatus oli Luual nende ühiskonnaõpetuse õpetaja Veiko Belials. Lihtsalt fakt kui selline. Kuigi ma ju teadsin seda ennegi.
Sealt läks kõik allamäge.
Sinu pubi, Jõgeva kubermanguvalitsuse taga. Ei, mitte sinu, meie kõigi, nimi on lihtsalt sihuke kõigile ja ei kellelegi. Supp ei olnud ka kellelegi, ja üritades otsida laiemat võrdlust kui 'maailma kõige soolasem' ning 'galaktilise' tähenduse üle mõtisklema jäädes jõudis teenendaja itsitada "kokk on vist armunud" ja mu edasine arutelu selle klišee üle "kuidas see täpselt seondub, et õnnelik inimene teiste elu perse keerab" jäi vaid Ule, kuna tibi põgenes ega pakkunud isegi tasuta lattet kompensatsiooniks.
Selle peale hakkas kunagise tohtriärra "It's my life" plaadimasinas viskama. Reageerib vist sotsiaalsetele võngetele ruumis. Edasi läks Boy George'iga, mis meenutas siin keskkonnas temaatilist A-Teami osa, kes mäletab. Siis tuli Modern Talking. Ja siis London Beat. Ning kõik hakkas otsast peale. Kokku seitse lugu ja ma pean siin viis tundi passima.
Elu on ikka üks seiklus, vittu küll.
Sealt läks kõik allamäge.
Sinu pubi, Jõgeva kubermanguvalitsuse taga. Ei, mitte sinu, meie kõigi, nimi on lihtsalt sihuke kõigile ja ei kellelegi. Supp ei olnud ka kellelegi, ja üritades otsida laiemat võrdlust kui 'maailma kõige soolasem' ning 'galaktilise' tähenduse üle mõtisklema jäädes jõudis teenendaja itsitada "kokk on vist armunud" ja mu edasine arutelu selle klišee üle "kuidas see täpselt seondub, et õnnelik inimene teiste elu perse keerab" jäi vaid Ule, kuna tibi põgenes ega pakkunud isegi tasuta lattet kompensatsiooniks.
Selle peale hakkas kunagise tohtriärra "It's my life" plaadimasinas viskama. Reageerib vist sotsiaalsetele võngetele ruumis. Edasi läks Boy George'iga, mis meenutas siin keskkonnas temaatilist A-Teami osa, kes mäletab. Siis tuli Modern Talking. Ja siis London Beat. Ning kõik hakkas otsast peale. Kokku seitse lugu ja ma pean siin viis tundi passima.
Elu on ikka üks seiklus, vittu küll.
pühapäev, veebruar 04, 2007
burks.ee
Tulnuka film hullutab ikka niimoodi masse, et vähemasti 'vitupea' paistab olema täiesti legaalseks sõnaks saanud seltskonnas. A rohkem ma ei julge sest eilsest peost kirjutada. Rahvapsühholoogid hakkasid nagunii mind juba analüüsima.
Kel tuju liiga hea tundub, minge vereteemandi filmi vaatama, saja krooni eest 2,5h hirmu, ängi ja vägivalda on üsna hea diil + kogu ülejäänud õhtu tahaks oksendada. Aafrika oli samas kena. Ja Leo on meheks saand, peagu.
Kel tuju liiga hea tundub, minge vereteemandi filmi vaatama, saja krooni eest 2,5h hirmu, ängi ja vägivalda on üsna hea diil + kogu ülejäänud õhtu tahaks oksendada. Aafrika oli samas kena. Ja Leo on meheks saand, peagu.
Tellimine:
Postitused (Atom)