Esmaspäev, aprill 02, 2007

Nii see on (kui teile nii näib)

Mõtsin, et proovin siis üle paari aasta kuu alguse rahvakogunemisele minna - Linnateatri piletijärtsi! Üks hoiatas küll, et loll, mine statti, teine, et osta netist, kolmas, et 3h varem tuleb minna ja ikka tapavad vanurid su ära (kust nad üldse raha saavad??). Seni olen kuidagi muul moel vajalikud välja imenud, aga tundus tore proovida.

Ärkasin siis vara, toppisin ajalehed ja kusagilt välja libisend viimase [digi] kotti, kena ilm, jalutasin BBC spordiuudiseid kuulates rõõmsalt kohale, tund varem olin ukse taga, umbes 21. järjekorras. Ohkasin, panin muttide möla kuuldes klapid kõrva tagasi a kohe lasti tuppa sooja. Kohv ja küpsised! Väga armas.

Seadsin end aknalaual sisse, inimesi muudkui tuli, vähemalt teist sama palju trügis veel sisse. Lugesin mõlemad lehed läbi ja vaatasin nukralt, kuidas kl 9 kassa avamise järel ühele inimesele keskmiselt 7 min kulus, avasin arvuti ja... ostsin kõik soovitu Piletilevist ära. Thank god for gprs (või on see edge). Kõik need väh 70 in ootas edasi, veerand kümne aeg teenindati kolmandat.

PS Väike follow-up: Voldemaril rääkis mu ees istuv naine keset etendust mobiiliga. Ma muidugi ise luksusin teise vaatuse alguses, krdi bergamotisnus.

1 kommentaar:

Anonüümne ütles ...

minu eest istus voldemaril maailma kõige pikem mees ja sõbranna kõrval maailma kõige haisvam mees, õlut oli joonud.