Teisipäev, oktoober 21, 2008

Koioti 2

Elukohajärgses vürstkonnas jagasid bojaarid uusi tänavanimesid, aga mai saand aru, miks nad Väike-Liivamäe tänava Vana-Liivamäeks tembeldasid. Vana see tänav ju pold, 2003 alles tehtud. Seletati, et "ühtlustada hargtäiendite kasutamist piirkonnas." Mai tea seda sõnagi.

Teen igatahes kodanikualgatuse, et eelmistes kodulinnades Tallinna tänavad kõik Vana-Tallinnaiks nimetataks. Harg- ja koondtäiendab kenasti, vähemalt Türil.

Kunagi Öga mõtsime nummisid tänavanimesid välja. Meetri jättis põhja unelmate aadress "Karupoja 3", kui õigesti mäletan, a siis oli ka karu-periood meil. Talinas ja Kuressaares on Kotkapoja tänavad, mis käivad seni kah. Hallivanamehe toob Tondil samuti alati nuuksatuse, kuigi telefon näitab tugijaamana vist siiani külmalt "Kellukool".

Pealkiri viitab aga ikka mu igavesele tasakaaluigatsusele, õnneks töötasin ma kunagi kandis nimega Jälgimäe. Aga inimene on ju nõrk. Meenus reisusurnaalist lause "Pandade õnn, et nad nii nunnud välja näevad. Mõni ilgema välimusega loom võib rahus välja surra – ei tule talle keegi appi."

Ja üldse, Eestis on mitmeteiskus linnas Rahu tänav praegugi veel, aga kõik Sõja tänavad on ära koristatud. Meil Kalamajaski oli kunagi, Salme asemel. Igasse asumisse võinuks ju ühe ikka jätta mälestuseks aegadest nagu majadki. Nahui te sellest (haak)ristisambast sinna nõlvale rammite, tooge Võidu väljak tagasi ja türaki on nime kuuldes kõigil selge ja meeles, mida vabadus tähendab!

Kommentaare ei ole: