pabeedaplaasa

Üldise patriotismipandeemia käigus (alates armee kasutamisest oma rahva vastu kuni laulupeo ja sambani tänavu) võiks pärast toraka avamist selle parklakatuse õigusega jälle Võidu väljakuks nimetada. Savisaar poleks aint nõus, kuna see pole ju tema võit, aga asi siis mingi seadust üleval muuta.

Retoorikas on lihtsalt nii palju segadust, et Võit oleks kõige arusaadavam ju, n'est-ce pas? Juba kmin.ee ja monumendisait ise kasutavad parajat posu:

- vabaduse monument

- vabadussõja ausammas

- vabadussõja võidusammas

- vabadussõja mälestusmärk

- vabadusrist

- The Monument to the War of Independence 1918-1920

- The Cross of Liberty

.. rääkimata rahvasuust.

PS Moskvast sai nüüd Kultus. Viletsus olnuks sobivam nimi risti kõrvale, aga noh, plats hakkab igal juhul iseloomu saama.

kuidas seletada improvisatsiooni surnud teatrisõbrale?

Kui irooniline saab veel olla, et kui ma niigi oigasin tavatult kaheksanda rea õhuvabas tsoonis maha istudes, et etendus tuleb 2,5h ühes vaatuses, siis sellele eelneb veel pikk passimine.

Pidasime pea lõpuni seda teatri kiikse teades lavastuse streigi-performance-osaks, aga päriselt oligi vist kusagil all elekter ära. Lõpuni oli ligi 50 minutit.. Lisaks oli etendus ise ka valdavalt tüütu ja kohati lihtsalt piinlik. Aga nagu mulle selgeks tehti selle soigumisega, olen ma ise loll.

Ühesõnaga, käisin lõpuks surnd jänest vaatamas. Parim osa oli selgelt Eha Komissarovilt.

Hecubat pole veel näinud, loodetavasti on seal vähem umbluud ja rohkem nalja, mille üle ma päriselt ka naeran.

Okei, jäneses oli ka geniaalseid hetki tegelikult kõvasti, naersin palju, aga tunne oli kokku nagu VHK lõpukaid või a la II kursuse Uusbergiga suveetendust vaadates. See oli nüüd kompliment kahele viimasele.

PS Ja Lynchile pold kavalehel üldse viidatud tänusõnade all! Või olen ma ainus, kellele siukeste jänestega esimese ja ainsana "Rabbits" meenub?

See pilt on Semperilt.

müramaivõi

Mu kalleimas raadio Tallinnas saabus pärast uudiseid vaikus ja nii pikalt, et jõudsin välja mõelda, et sellist kanalit ma tahakski - vaikus ja ERRi uudised.

Paraku juhtus natukse aja pärast, mis ikka - hakkas kaks lugu korraga mängima.

tead ju küll, aga ikka ehmatab 2

14:40 Laine Jänes täidab ühe päeva peaministri kohuseid

nagu google oleks tõlkinud

olen siis jälle pool päeva veetnud id-kaardiga jännates win 7 all. ega ta ei toimind ennegi. ja firefoxi mul tegelt polegi, ja see ei tööta vist ganjapangaga nagunii enam eriti ladusalt, räägivad.

tead ju küll, aga ikka ehmatab

Jaan Kundla (jaankundla) is now following your updates on Twitter.

vajutise helge pool

Baltas üle Kopli tn asunud kasinks (ilusas võlvitud keldris muidu) on juba aprillist kinni ja nüüd kolis ära ka tšebuka kõrval asuv Olympic. A dai poh, kui tšebukakoha endaga midagi juhtub, see on nüüd ainus auk auulis, kus saab päiksetõusul õlut, rääkimata võrratust toidust.

Väikeste sammudega, aga läheb juba normaalsemaks see "Kopli", nagu paljud idikad kogu Põhja-Tallinna kutsuvad. Tänavanime muutmine aitaks ka ehk natuke. Nii, et Kopli tn algaks alles Ristiku viadukti juurest, või isegi natuke kaugemalt. Enne võiks olla Suitsupääsukese või Sinilille või mingi muu siuke ila, mida uusrajoonidele nimedeks jagatakse.

Kusjuures Roherahu ei ole ühegi nimi veidral kombel. Täna Kga arutasime, kuidas kõlaks rahvusvaheliselt ikeelsena tuntud organisatsioonid kui neid eestindada: Amnesty, Transparency ja Greenpeace nt. Jumala kindel olin, et Roherahu on mingile papppõllule omistatud juba. Pole teda aga isegi äri- ega mtüregistris ega kaubamärgina kaitstud. Kahtlane.

tegin natuke päris ajakirjandust täna, kui...

...keset intervjuud sai mu Moleskine täis (tühjaks?) ja kardan, et intevjueeritav märkas seda. Võpatas justkui koos minuga, kui keerasin pahaaimamatult ette viimase lehekülje pealkirjaga "PEOPLE TO KILL:"

Aga on hullematki juhtunud, intervjueeritava kuulamise ajal magama jäänud nt.

Lipust, teekaardist ja taarast

Selle järel, kui Velliste Triff oli täna omiku lipuheiskel öelnud kõne alguse pöördumistes "härraproua Riigikogu esimees“, sõnastas ta natuke arusaadavama opositsiooni nii: „Olendid, aga ka ilmingud sünnivad siia ilma kahel viisil: märkamatult nagu muuseas või siis suure valu ja vaevaga.“

Mina sattusin Toompeale näiteks suure valu ja vaevaga. „Raisk, kui isamaalised me ikka oleme,“ kiitsin pärast Veronniga Kofkini juurde pudrule sammudes. Õnnitlesin iga teele jäänud pereliiget. Oli hea tunne.

Tund hiljem kogunesid Arengufondi teised isamaalised ässad, arutama strateegilist plaanimist. Ilmselt ei läinud seegi muuseas, aga mina seal ei käinud.

Unelesin päev otsa oma kontoris ja nagu muuseas töötasime me õhtu saabudes Jga välja oma Teekaardi, kaks harrastusmajandusteadlast nagu me oleme. Jürgen Kaljuvee tituleeris end oma kammbäkis eile siis niimoodi. Pann küsis, kas harrastusmajandus või harrastusteadlane. Mai teand, vahet pole, kõik toimibki praegu ju hobikorras, teadusest majanduseni.

Igatahes meie PGP koostöös (PINGO-GONGO partnership) Teekaart lihtrahvale teede- ja sideministeeriumi käepikenduses töötava Jga tekkis homseks kingi ostmist kaaludes kõigest viie minutiga nõnda:

a: käisin peldikus vahepeal ja mõtlesin, et kinke- ja rahakaartide asemel või kellelegi ka kunagi taarat kinkida

J: seda mul isegi on. esikus.

a: a majandus läheb ju hullemaks, ei peaks kohe hakkama panema. omamoodi stabikareserv, devalveerimist ta muidugi ei tasanda a suht stabiilne valuuta ikkagi, nagu hull-melli kuld umbes

J: noh, taara on siiski usaldusväärsem kui raha. võiks saada otse kullaks vahetada.

a: sitt on krooni kursiga seotud siiski

J: on jah, raisk.

a: võiks otse euroga siduda. aint taara, muu las jääb. ütleks seda praegu venelastele, need kukuks veel räigemalt jooma, et taarat saada. lasnakal murtaks ilmselt automaatidesse sisse.

J: aga taheti ju teha, et poleks hinda, vaid mingid tähed etiketil. see võimaldaks kiiresti hinda reguleerida.

a: ah tuss. siis peab käppelt tegema

let's twist again

Vahelduseks midagi positiivset - Pristis (kes valvab mu koitsa ja kontorit) küsis alandlikult luba hakata e-arveid saatma! Ta oli absoluutselt viimane mu kõigist regulaarsetest hankijatest, kel pold e-arvet ega otsekorraldust ega e-teenindust ega üldse mitte midagi. Otsekas, vaatan, on ka vahepeal salaja tekkinud. Innovatsioon with a twist, nagu meil siin kombeks.

Kodulahenduse-nädalad said vist ka läbi selleks korraks, peaks kõik (tükki neli) mu pool käinud tehnikud orkksi lisama, kuna oma sõbradki pole õieti nii sagedasti ja pikalt külastanud. Milles lõpuks kühvel oli, ei saanud jälle aru, aga vähemalt ei katke net ära enam ja telepilt on ajuti ootuspärases ruudukvaliteedis. PRinimesed väitsid, et mu mure oli unikaalne, tehnikutel oli natuke teine versioon. Aga kenasti tehakse hinnas ka tagasiarvestus ja puha. PR with a twist, nagu meil siin kombeks.

Olen viimastel nädaladel päevade kaupa siseturisti mänginud töö pärast ja mu üllatuseks pole väga pitsidagi kellegi üle, imetoredaid muuseume on meil vähemalt ja kevadine loodus, muidugi. Kui, siis ainult märgiks ära momendi, mil pühaba pärastlõunal mööda Lahemaad sõitsime ja saabus rahvuspargi lõpu silt. Toda mitte sp, et park läbi saanuks, vaid seal on vabapiirkond Loksa. Küsisin kaaslaselt nii konstruktiivselt kui ma vähegi sain "Mida võiks perspektiiviski pidada Loksa põhjenduseks?" K vastas murdosa sekundi jooksul "Mitte vähimatki."

Kumbki ei suutnud meenutada, kas nad on lõpuks ära otsustanud, mitu volikogu ja valitsust auulis parasjagu toimib, ja sõitsime kiiresti Hara lahe allveelaevamonstrumeid kaema. Peegelsile meri, suure potentsiaaliga jahisadam, igavlevad kajakad, lollid luiged, paraku vaade Loksale. Idüll with a twist, nagu meil siin kombeks.