ütle, et me EI joo NII palju

M-L: kui veider see täpselt on, kui sa ootad tükk aega lifti ja kui see lõpuks saabub väljub sealt ainult üks valge puudel...

Lauri: mitu veini täna juba?

M-L: ei ühtegi, aga tulin küll varem koju, kuna olen tõbine

M-L: tundub, et asi on hullem kui ma arvasin...

PS M-L läheb hetkel küll Tšiili statistika alla.

alles pärast mõtlesin, miks ta koolis ei olnud

Väljusin töökohajärgsest Liviko poest (mul neid siin Rotermannis nüüd vist vähemalt kaks), kui ukse taga küsis sile ja viisakas nooruk, kas ma võiks talle paki suitsu osta, veeretades kaht kahekümneviiekat käes.

Mina (tõredalt): Kui vana sa oled?

Poiss (ootamatult ausalt): 16

Mina (kindlalt): Ei, siis ma ei saa

Poiss (härdamalt): Palun!

Mina (jätkuvalt kindlalt): Ei, nii ei ole õige lihtsalt.

Poiss (veel härdamalt): Paaa-luun!

Mina (ebakindlamalt): Ee ... ma võin sulle ühe suitsu anda, aga osta ei saa

Poiss (virila eneseuhkusega): Ma jäängi siis niimoodi kerjama siia ju!

Mina (juba väga härdalt ka ise): Ei. Ei. Ee... ei.

Poiss (pisarsilmi): Palun!!

Mina (pisarsilmi): Anna andeks!

Ja tormasin ahastusega minema. Miks, kurat, jätab õige asja tegemine teinekord niivõrd sita tunde?!